Ehitada sidet eesti rahvaga
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 3. november 2004 Nr 42 /
Lugupeetud peapiiskop! Austatud linnajuhid! Armas toompraost! Head Toomkoguduse nõukogu esindajad! Tänan teid südamest mulle osaks saanud tähelepanu eest!
Maarja medal ja kultuuripreemia liidavad mind selle auväärse seltsiga, kes Maarja medali varem on saanud. See tähelepanu osutamine on mulle liigutav, sest selle kaudu olen ma liidetud eesti rahvaga ja Eesti kiriku ajalooga. On ju Eesti juba kaua aega tagasi saanud eriliselt neitsi Maarja maaks. Sellest kõneleb ka medali nimi.
Kristlik usk on universaalne usk. See hõlmab kõik rahvad ja maad. Misjonikäsu järgi on meie ülesandeks teha kõik rahvad Kristuse jüngriteks. Sel põhjusel kanname me erilist hoolt nende rahvaste ja kultuuride eest, kes eriliselt abi vajavad. Teisalt tuleb meeles pidada, et meil on suur vastutus ka nende pärast, kes on meie lähedal. Armastus algab alati kodusest ringist ja naabritest.
Olen kaua aega tahtnud ehitada sidet meie armsa sugulasrahvaga, eesti rahvaga ja tema luterliku kirikuga. Rahvuslik ja kiriklik kultuur käivad ikka kõrvuti. Emakeel, moraalne teadlikkus ja vastutus oma kaasinimeste eest – need on asjad, mis liidavad ühte rahva ja kiriku. Nii on sündinud Eestis. Nii sünnib ka Soomes. Kirik ei saa iialgi elada lahus oma rahva saatusest, nii nagu ta ei saa elada lahus kogu inimkonna saatusest.
Kui olin Helsingi toompraosti ametis, püüdsin luua kontakte linna, riigi ja kultuurielu esindajatega. Kui üle kümne aastat tagasi algas koostöö Helsingi Toomkoguduse ja Tallinna Toomkoguduse vahel, panin tähele, et Tallinna toompraostil on sarnane kujutlus kiriku ja kultuuri koosmõjust. Seetõttu olin rõõmus, kui Tallinnas algasid toompäevad, mis on aasta-aastalt laienenud ja süvenenud. Toompäevad ehitavad kaalukal viisil ühendussidemeid kiriku, linna, riigi ja Eesti kultuurielu vahele. Nii on Tallinna Toomkirik omandanud erilise positsiooni, mis toomkirikuil on alati olnud kiriku ja kultuuri vahelise silla ehitajana.
Ka omalt poolt olen tahtnud edendada eesti ja soome rahva ja kirikute läbikäimist. Kirikuil on üksteisele väga palju anda. Eesti luterlik kirik tegutseb misjonikiriku olukorras. Siit saadud kogemused on väga tähtsad üha ilmalikumaks muutuvale Soome kirikule. Samas võib Soome kiriku tugevus, nagu leeriõpetus ja diakoonia, anda omalt poolt häid ideid Eesti kirikule.
Maarja medal saab olema tähtsal kohal Espoo piiskopimajas tulevastel aegadel. Mulle annetatud rahalise preemia tahan aga anda edasi.
Peterburi linn on lubanud anda seal asuva Jaani kiriku eesti kogudusele tagasi kirikuks ja eesti kultuuri keskuseks. See on soe käeulatus Peterburi rohkearvulisele eestlaskonnale. Soovin, et see kultuuripreemia võiks omal viisil edendada Peterburi Jaani kiriku restaureerimist, nii nagu soomlaste toetus pani liikuma Peterburi ingerisoomlaste kiriku ennistamise.
«Arm ei pööra loodust pahupidi, vaid teeb selle täiuslikuks.» See vana kristlik tõde juhtigu üha edasi Tallinna Toomkoguduse kultuuritööd. Soovin Jumala rohket õnnistust koguduse töötegijaile ja usaldusisikuile teie vastutusrikkas töös. Soovin ka edu toompäevadele kiriku ja linna, kiriku ja kultuuri sillaehitajana.
Piiskop Mikko Heikka kõne Tallinna Toomkirikus Maarja medali ja Toomkoguduse kultuuripreemia vastuvõtmisel 30. oktoobril.