Ehitades kirikut ehitad kogudust
/ Autor: Tiit Salumäe / Rubriik: Juhtkiri / Number: 9. mai 2018 Nr 21 /
Meie ööpäev läbi tegusal ajal on oluline, et igal minutil, tunnil, nädalapäeval ja kuul oleks mingi eriline sõnum. Ma ei pea silmas ainuüksi kirikukalendrit – see pühade rütm on meile iseendastmõistetav –, vaid aja ja hetke kordumatut väärtust. 12. detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna sündinud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ülesanne on jätkuvalt meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine. Õnnitlen Eesti Muinsuskaitse Seltsi muinsuskaitsekuu puhul ja soovin, et kirik võiks toetada neid põhimõtteid, mis meid muinsuskaitse seltsi liikmetena ühendavad. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.
Täna peatun Euroopa kultuuripärandi aastal 2018, millega tähistame 100 aastat Eesti Vabariiki. Käimas on 34. muinsuskaitsekuu. Miks me seda kuud peame? Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul sõnastab: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki … mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.“ Praegu koostatav uus muinsuskaitse seadus sõnastab, et kaitse all on niihästi arhitektuuri- ja kunstivarad kui ka väärtused. Seaduse kaitse all on niisiis kultuurimälestised, muinsuskaitsealad ning neid ümbritsev kultuuriväärtusega keskkond, arheoloogiliste leidude ja arheoloogiliste leiukohtade kaitse kui ka vaimne kultuuripärand. Ma näen selles viimases täienduses olulist sõnumit ja ülesannet kirikule kui kristliku traditsiooni hoidjale. Just koguduste ülesanne on kanda edasi ja kaitsta vaimset ja vaimulikku kultuuripärandit. Hooneid ja kunstivara on palju kergem kaitsta kui traditsioone ja väärtusi. Nõukoguduse okupatsiooni tagajärg on see, et paljud kirikud said kannatada võitleva ateismi tõttu ja kogudustel ei olnud sugugi kerge kirikuhooneid hooldada.
Kui mind aastal 1975 määrati teenima Haapsalu kogudust, oli teada, et Jaani kirik vajab põhjalikku remonti. Noorele mehele oli see innustav väljakutse hakata ehitama kirikut ja kogudust. Sõja ajal ja pärast sõda oli Jaani kiriku katuseharjale paigutatud sideantennid ja katus oli seetõttu kannatada saanud. Kirikul oli kivikatus ja selle all laudlagi. Need ei sobinud kokku. Talvel pidi kirikumees lund koristama mitte ainult tänavalt, vaid ka laepealselt. Kiriku laetalad olid mädanenud, lagi oli kohati hakanud sisse vajuma. Umbes sarnast pilti nägin mõni nädal tagasi Pärnu Eliisabeti kiriku lae peal. Haapsalu olukord oli nii ohtlik, et oli kaalumisel kirikus teenistuste pidamine peatada. Algas remondi planeerimine ja otsustada oli võimalik kolme variandi vahel: kas püüda vana lagunenud ja kannatanud konstruktsiooni parandada, teha uus puidust lagi või minna kõige radikaalsemat teed ja teha uus raudbetoonist lagi.
Tegemist oli nõukogude ajaga, ehitusmaterjal oli defitsiit, kirik oli põlu all ja ehitusmehi saada praktiliselt võimatu. Raha ei olnud kogudusel üldse. Läksime juhatuse esimehega kodusid külastama ja inimesi appi kutsuma. Kolmainupüha järel algas lammutustöö ja usupuhastuspühal olime kirikus tagasi. Ma ei oleks midagi niisugust ette kujutanud, mida sain näha. Talgutel käis umbes sada inimest. Ükskord oli aga raha otsas, kuid esmaspäeval tuli maksta meestele palk. Hommikul helises uksekell ja üks koguduse liige tuli tooma annetust. Nimelt oli pere võitnud loteriiga Volga. Kuna pereisal olid alkoholiprobleemid, otsustati võit võtta välja rahas ja jagada see pooleks. Koguduseõde tõi oma poole annetuseks kirikule ja palgamure oli pikemaks ajaks murtud. Kirik sai remonditud ja mis veel olulisem – kogudus sai remonditud. Muinsuskaitse töötas siis niihästi kiriku poolt kui vastu. Ateistlik võim pidi tunnistama, et kogudused elavad.
Praegu räägime sellest, et kaitse all peavad olema nii muinsusvara kui kiriku edasiantav traditsioon. Muinsuskaitsekuul meenutan kiriku ülesannet väärtuste hoidmisel. Eesti taasiseseisvumise protsessis oli muinsuskaitseliikumisel vägagi oluline roll. Tahan soovida, et muinsuskaitsekuu võiks meid ka sellel aastal ühendada. Kiriku remont on ka koguduse remont. Mida rohkem ehitame kirikut ja kirik hakkab elama kogu ühiskonnale, seda enam muudab ta meie elu ja annab julgust minna edasi.
Soovin homseks taevaminemispühaks õnnistust ja usujulgust!
Tiit Salumäe,
piiskop