Euroopa kirikulugu eestlastele

Riho Saard. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani. Kirjastus Argo 2005, 411 lk.

Kes mäletab veel seda, kuidas aastal 1990 ilmus leeriõpik number kolm – «Kiriku ajalugu»? Loodan, et eksin – ent mulle näib, et väga vähesed. Ometi oli see esimene trükitud kirikulugu pärast pikki aastakümneid. Igatahes loeti tollal neid 150 lehekülge suure hoolega, aasta hiljem ilmus isegi kordustrükk.

Too soomlaste kirjutatud raamatuke ei olnud muidugi eestlastest lugejate jaoks mõeldud, aga alles 1999 kirjutati meil ka selline: Jürgenstein-Ruut-Friedenthali «Kiriku ajalugu ja tänapäev». Tegemist oli religiooniõpetuse õpikuga gümnaasiumile, lehekülgi juba 190, neist kirikuloole pühendatud 155.

Muidugi saab 150 leheküljel anda päris kenakese ülevaate ristikiriku ajaloost, kuid paratamatult jääb see üpris skemaatiliseks, sest kiriku osa maailma ajaloos on olnud tohutu.

Sellest seisukohast lähtudes ei pääse ütlemast, et ka äsjailmunud «Euroopa üldine kiriku ajalugu» oma 411 leheküljega (mis mõnele ehk hirmugi peale ajavad) kuulub ikka veel ülevaate-kategooriasse, eriti meie jaoks, kes elame Euroopas: me ei taha ju olla n-ö kultuurituristid sellel mandril, mille ajalugu on seotud ristikirikuga rohkem kui ühegi teise oma. Sellepärast arvan, et need 411 lehekülge peaks läbi lugema igaüks, kes vähegi ajaloo vastu huvi tunneb.

Väga rõõmustav on, et autoriks on eestlane, Helsingi ja Joensuu ülikooli kõrval ka kodumaal kõrgkoolide õppejõuna toimiv dr Riho Saard. Kuna ükski ajalooraamat ei saa olla muud kui just selle raamatu autori nägemus ajaloost, on meil niisiis tegemist «ühe eestlase nägemusega Euroopa kirikuloost».

Usun, et igal eestlasel on oma, kuid maakeeles kirjapanduid on siiani ainult üks ning võrrelda saaksime seda ainult välismaiste teostega. Võrrelda võiksime muidugi ka 150-leheküljeliste õpikutega, kuid need on ikkagi kaks eri asja. Pigemini vajaksime aga arvustusi just niisuguse laiema lugejaskonna jaoks kirjutatud teose kohta. Kirikulugu õpetatakse Eestiski päris mitmes kohas, sellepärast tahaks loota, et arvustusi-täiendusi ilmub.

Käesolevad read on kirja pandud tutvustamaks uut raamatut, mis kuulub minu arvates kõigi ajaloohuviliste, eriti aga ajalooõpetajate ja -õppijate kohustusliku lugemisvara hulka. Ning ka soovituseks, sest see «esimene pääsuke» ei ole igav ega eriharidust eeldav, vaid «päris loetav» raamat.

Muidugi, kuivõrd meil eesti keeles on üldse olemas teoloogia- ja kirikulooalast terminoloogiat – glossaari see teos ei sisalda, samuti mitte kronoloogilisi tabeleid. Õnneks on aga olemas isikunimede register ja valikbibliograafia.

Praegu on meil võrratult rohkem lugemisvara kui 15 aastat tagasi, olen koguni kuulnud, et upume raamatute alla. Kuid vähesed raamatud on nii vajalikud nagu see, millest loodan, et ta leiab palju lugejaid ning kutsub esile elavat järelemõtlemist ja arutelu nii Euroopa kui ka Eesti ja kiriku ajaloo põhiküsimuste üle.

Vello Salo