Järva sinod: põhitöö käib kirikuhooneid taastades
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 30. mai 2007 Nr 22 /
Amblas tuli 23. mail kokku 12. sinod,
viimane sellekevadises reas. Paistis päike ja õied vanas kirikaias olid
puhkemisel.
Teenistusel osalesid kõik maakonna
vaimulikud peale Elve Benderi, kes koduseks jäämas. Peapiiskop Andres Põder ja
praost Teet Hanschmidt teenisid armulaual, koor laulis ja kunagise suure
kihelkonna Ambla kirik, kultuurimälestis 13. sajandist, ehkki rõske, täitus
rõõmuga. Rõõmustab ta tasapisi ka praktilistel asjaoludel, kohe-kohe algava
tornikiivri värvimise üle, eeltööd on selleks juba tehtud.
«Kui muinsuskaitse ettekirjutused on
täidetud, saavad inimesed edaspidi ka restaureeritud torni ronida,» ütles
hiljem abipraost Tõnu Linnasmäe.
Sinod algas heatujuliselt koduses
kultuurimajas, kõik tundsid kõiki ja rõõmustasid jällenägemise üle. Päevakorda
muudeti, et kohe alustuseks kuulata iga koguduse viieminutilist ülevaadet
muredest-rõõmudest.
Paide koguduse nimel kõnelnud Olaf Lääne
sõnul tuleb praeguses Järvamaa olukorras eristada kaht teemaderingi – kiriku ja
kogudusega seonduvat.
Kirikutest rääkides tuleks esile tõsta
pingsat tegevust kirikuhoonete elushoidmisel ja kaasajastamisel. Sellega on
seotud suuremad kordaminekud ja muredki, kust saada raha, kuidas seda
optimaalselt kasutada. Oli siiski tunda, et mitte kõikide koguduste vaimulikud
ei tea väga täpselt, kuidas praeguses Eestis raha taotletakse.
Saalis istus ka Järva maakonna
muinsuskaitseinspektor Aino Pung, kes omalt poolt toimuvale tundeliselt kaasa
elas. Et Järvamaa kirikudki on suures osas ühtlasi muinsuskaitse objektid, siis
käib tihe koostöö restauraatoritega. Järvamaal on muinsuskaitse tugi tuntav.
Orelite uuele elule aitaja Olev Kents pälvis eraldi tänu ja aplausi.
Koguduste puhul mainiti olukorra
stabiilsust väikese nihkega paremusele: ikka rohkem inimesi armulaual, ristitud
lapsi, laulatusi. Muusikatöö aruandes toonitas Janika Oja, kui oluline on
leerilastele õpetada liturgiat ja ka mõnd koraali. Ta kutsus üles leidma
inimesi, kes võiksid õpetada vaimulikku muusikat.
Nagu kõikjal Eesti väiksemates kogudustes,
püsib mure, kes hakkab kirikus käima siis, kui vanem põlvkond selle harjumusega
Taevaisa juurde lahkub.
Lõunaks valiti ühel meelel järgmiseks
ametiajaks tagasi praost Teet Hanschmidt.
Tööpäeva teine pool kulus arutelus EELK 90.
aastapäeva teemal.
Mõeldes sellele, et Eesti Vabariigis on
just süda-Eesti maakonnad jäänud toetusteta ääremaadeks, on Järvamaa koguduste
töö iseäranis tubli.
