Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jumal teab, mis ja kuidas

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

Neil päevil olen olnud koos paljude teistega tunnistajaks, kuidas mu kodukiriku torni tippu asetati kullatud kukk. Loetud minutite jooksul sai üks nähtav sümbol tunnistuseks paljudele silmadele. Sündmus ise oli eriline, asjaosalised said tänatud ja rõõmu ning imetlust on rohkesti. Aga sel sündmusel on oma eellugu ja tagajärjed ning mõju, mida võime inimestena vaid aimata. Erilised sündmused sünnivad kellegi pühendumise läbi, eneseületamise ja ühise eesmärgi nimel tegutsemise tulemusel. Jumala õnnistuses. Õige hetk tegutsemiseks tuleb ära tunda, teisiti öeldes – Jumala kutse tuleb vastu võtta ja siis tagasi vaatamata tegutseda. Jumalariigi tööpõld on mitmekesine ja ääretu. Kiriku juures on alati midagi teha, kuke kuldamiseks on oma aeg, alati pole meil julgust või tahtmist taibata, et see ongi minu võimalus, minu koht ja kutse!

Vahel kahtleme: ega see ometi mina pea olema? On minust paremaid, julgemaid, andekamaid, rikkamaid! Harjumuspärasem, turvalisem on võtta reha ja kirikuaias lehed kokku riisuda, igapäevane ustavus ja pühendumine on oluline, aga meil peab olema ka julgust oma mugavus-

tsoonist vajadusel välja minna ja vastata Jumala erilisele ülesandele. Üks kutse või võimalus pole teisest parem, kutse, ka mitte inimese vastus Jumala kutsele, ei tee kedagi teisest paremaks, kellele palju on antud, sellelt nõutakse enamgi. Kutsuja teab ja tunneb meid hästi, Jumal annab meile sageli enam, kui ootame ja julgeme vastu võtta, olgu see õnnistuse and või väljakutse, mille Issand on meile valmistanud. Usaldada Jumalat kõiges on inimese suurim väljakutse ja ristiinimesena kasvamise viis.

Jumala asjaajamine selles maailmas on korraldatud sihipäraselt ja imeliselt. Jumal teab, mis ja kuidas. Ja pole meil põhjust kahelda selles, et ta on põhjalik, pisiasjadeni täpne ja laiahaardeliselt võimekas samal ajal. Jumal teab, keda ta vajab ja kutsub ning asetab teenimistöösse oma riigi heaks. Meil on inimestena eriliselt imeline võimalus kasutada oma elu, aega ja andeid jumalariigi teenistuses. Tõesti – ilusaim tee on teenida Kuningat. Jumala teenistus on püha, sest me kasvame teenides tema külge ja tema läbi. 

Selline kasvamise teekond tähendab enese avastamist ja läbikatsumist, sageli n-ö mugavustsoonist väljatulemist, teenimistöös ei ole me kunagi inimesena valmis või pärale jõudnud, vaid aina teel, eneseavastamise teekonnal. Kogemas seda, mis sügavalt puudutab, hoomamas pühadust. Parimal juhul leiame tasakaalu oma elus maise ja taevase vahel. Ja on ka julgust pühenduda oma elus millelegi, millel on igavikuline tähendus. Jumala teenistuses saab karjääri teha – Jeesus räägib tähendamissõnas talentidega õnnistatud inimestest – pühendudes teeniti teist samapalju talente olemasolevale lisaks. Karjääriredeli asemel meenub pühakirjast lugu redelist, mida mööda inglid üles-alla käisid ja Jaakobit tema teel julgustasid. 

Jumala ustavaid majapidajaid, kutsutuid ja läkitatuid on meie kogudustes, meie kirikus palju. On vaimulikud ja ilmikud, igal oma kutse ja annid. Pühendumist ja teenivat vaimu on rohkesti. Me teenime oma eelkäijate jälgedes ning kaasteeliste kõrval ja toel. Meil on tähenduslikke ja oodatud kokkusaamisi, osadust ja taevalist tarkust. Ka väsimust ja pettumust. On neid, kes vaimustusega teenivad, ja teised, kes tagasi vaatamata lahkuvad. Eks meil peaks olema enam usaldust ja üksmeelt isekeskis. Usaldust ja aega tõsta oma silmad Jumala poole ja julgust vaadata kaasteelisele, märgata, toetada ja tunnustada. Me teenime jumalariigi põllul, seal, kus külvatud seeme võib kanda kümnekordset vilja või kuivab see ainus seeme kidural pinnasel. Aga külvamise võimalus, suur ülesanne, on meile jäetud.

Mõtlen, et me oskame olla tänulikud ja märgata. Tunnustuse osaliseks saanul tõuseb südamesse rõõmu ja tänu kõrval hämmastus: miks mina, ma pole ju midagi erilist teinud! Tasub veidi uhkust tunda, märkamine annab jõudu ja selgust – me toimetame isekeskis maailma ilusaimal põllul. Igal inimesel on oma kullatera, mis osaduses ja pühendudes kannab head vilja, ajas ja igavikus. Tänu olgu Jumalale!  

 

 

 

 

Margit Lail,

EELK vaimulike konverentsi juhatuse liige