Kelle poolt hääletas Jumal?

Võib-olla te pole kuulnud, aga riigikogu valimistel hääletas Jumal sotsiaaldemokraat Triin Toomesaare poolt. Kui järele mõelda, tundub niisugune otsus igati loogiline. See silmapaistev noor naine on ju pühendanud märkimisväärse osa oma elust lastele, alguses õpetajana ja hiljem sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuhina töötades.
„Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!“ (Mt 19:14), ütles Jumal oma otsust põhjendades. „Kaks tuhat aastat tagasi seadsin lapsed kõigi usklike ideaaliks ja leian, et nad on siiamaani meie prioriteet. Ja alkoholiaktsiis võiks ka alles jääda. „Elagem kombekalt nagu päeva ajal, mitte prassimises ega purjuta­mises“ (Rm 13:13).“
Kas see kõlab absurdselt? Mõistan teie hämmingut. Jumal ei käi hääletamas! Ja kui käikski, siis miks just Eestis Tallinna Kesklinna-Lasnamäe-Pirita valimisringkonnas? On see võimalik, et meie Issand sotse toetab? Tõepoolest, säärane Jumalale sõnade suhu panemine võiks lausa blasfeemiana kvalifitseeruda, kui ma seda tõsiselt mõtleks. Kui hea kandidaat Triin Toomesaar ka poleks, ei tohi Jumalale Mikaeli mõtteid omistada.
Loodetavasti ei nõudnud aga iroonia avastamine lugejalt kuigi põhjalikku süvenemist. Paraku meenub järele mõeldes rohkelt juhtumeid, kus olen tõsimeeli inimideoloogiate väiteid taevaliku tahte ilmutusena käsitlenud. Olenevalt eluperioodist oli universumi Looja vaheldumisi konservatiiv, rahvuslane, vasakpoolne progressiiv, globalist või turuliberaal.
Võin uhkusega öelda, et olen elu jooksul piisavalt Piiblit lugenud, oskamaks mistahes ideed mõne kontekstist välja rebitud salmiga õigustada (ka seda, et säärane uhkuseliik pole patt – vt Kg 3:22). Ehk ongi hea, et käesolev arvamuslugu ilmub pärast valimisi – vastasel juhul oleks kiusatus Sõna väänamise oskusi demonstreerida liiga suur.
Newtonit parafraseerides on igal salmil olemas sama tugev vastusalm või eksegees, mis seda ümber lükkab. Kui üks toob mõne sotsiaalhoolekandeprogrammi kaitseks välja leviitide kohuse võõraid (= immigrante) toita (5Ms 5:29), siis teine võib vastata, et „võõras“ oli juudi usku pöördunud ja assimileeruda katsuv muulane, kes ei paigutu kuidagi nüüdisaegse rände konteksti. Kui turusuhete kaitseks jutustatakse ümber Jeesuse tähendamissõna talentidest (Mt 25), siis vastukaaluks võib tuua Jaakobuse revolutsioonilised üleskutsed.
Kogu selle küünilise jutu peale võib mu agnostikutest sõprade kombel küsida, mis mõte siis üldse on Piiblit lugeda, kui sealt annab kõike tuletada. Peab nentima, et apostlitel ei paista ideoloogilistes küsimustes tõesti mingit selget ühisosa olevat ja paljusid küsimusi Piibel ei käsitlegi.
Kui suured peavad olemas sisserändekvoodid? Kas 500-eurose tulumaksuvaba miinimumi peavad saama kõik või ainult need, kes teenivad alla 1200 euro kuus? Tuleb tükk aega ajugümnastikaga tegelda, enne kui mingit salmi rakendama hakata …
Ent ärme lange meeleheitesse! Kõige tähtsamas asjas on Piibli autorid ühel meelel. Nad kinnitavad vankumatult, et Jee­sus suri ja tõusis üles meie pattude lunastamiseks. Kõik muu on teisejärguline. Jah, ma võin oma kandidaadis kindel olla ja loota, et tegin parima võimaliku valiku. Samas püüan meeles pidada, et iga partei on inimlik moodustis, peaaegu kõik neist toetavad mingit osa kristlikest väärtustest ja vastanduvad teisele osale.
Keegi pole minust halvem kristlane (mis pole loomulikult ka mingi standard) selle pärast, et teise partei valis, ja mina ise olen kahetsusväärselt ekslik. Kuidas saakski usaldada lõpliku tõe nende kätte, kelle seas „ei ole õiget, ei ühtainsatki“ (Rm 3:10)?

 

 

 

 
Mikael Raihhelgauz,
Tartu ülikooli matemaatikaüliõpilane