Korras nagu Norras?  Norra religiooniõpetusest läbi aja

Olgugi et Norra paistab Eestiga üsna sarnane riik olevat, erineb sealne religiooniõpetus ja selle kujunemislugu Eestis õpetatavast märkimisväärselt. Antud artiklis süvenengi Norra religiooniõpetuse olemusse ja mõtisklen, kas ka see muudab Norras elamise ihaldusväärseks.

Norra on üks parimaid riike, kus elada. Seda kinnitavad Norra saatkond, ÜRO inimarenguindeks, demokraatia-, inimvabadus- ja õnneindeks (2021 ja 2022 andmed). Seetõttu elavad seal ka minu sugulased. Minu tädi on mulle jutustanud oma tütarde kogemustest Norra koolis ja religiooniõpetuse tundides.

Religiooniõpetuse kasvuraskused

Norra saavutas Taani kuningriigist teatava iseseisvuse aastal 1814. Seejärel loodi põhiseadus, mis on üks vanimaid tänini kasutusel olevatest põhiseadustest. Luterlus saavutas riigireligiooni staatuse ning koolides algas kohustuslik konfessionaalne (kindla uskkonnaga seotud (EKI 2026)) luterlik usuõpetus. Aastal 1905 muutus Norra riik iseseisvaks ning lõppes liit Rootsiga.

Ka tänapäeval on luterlus levinuim, 62% rahvast on Norra kiriku (Den norske kirke) liikmed. Nüüdseks on Norra mitmekultuuriline ja moodne riik, mis oma kauni looduse ja hea sotsiaalsüsteemiga on kohale meelitanud palju sisserändajaid, need moodustavad elanikkonnast lausa 14%.

Korraliku sotsiaalsüsteemi tähtsaks osaks on haridussüsteem. Norras on haridus tasuta. Sealne koolisüsteem on jaotatud viieks etapiks. Nendeks on lasteaed (0–6. eluaastani), kohustuslik algkool (7 aastat), kohustuslik põhikool (3 aastat), gümnaasiumi- või kutseharidus (3–5 aastat) ning kõrgharidus. Kool on kohustuslik lastele alates kuuendast eluaastast kuni kuueteistkümnendani.

Usuõpetus on Norras olnud oluline riigi algusaegadest saati ning vahepealse ajaga palju muutunud.  Suuremad muutused hakkasid silma paistma aastal 1918, mil töölispartei pakkus välja idee usuõpetuse liitmisest ajaloo ainega. See laideti aga kähku maha. Alles poole sajandi pärast, aastal 1969, eraldas Norra parlament koolides õpitava usuõpetuse kiriklikust ristimisõpetusest. Siiski oli usuõpetuse peamiseks ülesandeks moraalse ja kristliku kasvatuse kujundamine. 

Konfessionaalse luterliku usuõpetuse kõrvale kujunes 70ndatel välja humanistide (humanism –maailmavaade, mis peab kõrgeimaks väärtuseks isiksust ning kaitseb inimväärikust ja isikuvabadust (EKI 2026)) loodud alternatiiv. Aine Livssynsorientering ehk maailmavaateõpetus keskendus põhiliselt humanismi filosoofia ja eetika õpetamisele. Antud aine oli mõeldud õpilastele, kes pole luterliku kiriku liikmed või soovivad teistsugust õppeainet. Õpilastel oli võimalus nende kahe vahel valida.

Aastal 1997 loodi nende liitmisel ühtne ja kohustuslik mittekonfessionaalne aine, mis tutvustab religiooni, erinevaid maailmavaateid, filosoofiat ja eetikat. Neutraalsena mõeldud aine keskendus siiski peamiselt kristlikele ja humanistlikele ideedele, sest need on Norra kultuuriruumis olulisimal kohal.

Alates 1814. aastast on Norra haridussüsteemi mõjutanud kristlik õpetus. Seega on ka tänases haridusseaduses rõhutatud kristluse ja laiemalt religiooni olulisust muutuvas maailmas. Aastal 2008 loodud uus haridusseadus kinnitab, et haridus põhineb kristlikel väärtustel ja traditsioonil ning tutvustab erinevaid religioone ja maailmavaateid erapooletult, kriitiliselt ja sallivuse põhimõtteid meeles pidades. Kool peab austama õpilaste ja nende perede erinevusi.

Probleemid paradiisis

Ometi ei ole ka Norra religiooniõpetus kõigi jaoks ideaalne. 1997. aastal loodud aine nimeks sai KRL (kristlus, religioonid ja filosoofia). Kristlusekeskse õppega ei olnud rahul  eelnevalt mainitud humanistid. Samuti häiris neid see, et vanemad said lapsi vabastada vaid üksikutest tundidest ja tegevustest ning selleks oli vaja mõjuvat põhjendust. Varem olid lastevanemad saanud valida kahe erineva õppeaine vahel.

Erimeelsused riigi ja Norra Humanistide Liidu (Human Etisk Forbund) vahel jõudsid aastaks 2007 Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kohtu otsuseks oli, et Norra riik polnud taganud aine neutraalsust ega arvestanud perede erinevate maailmavaadetega ja õigusega ise oma laste religioosse kasvatuse üle otsustada. Kohtuotsusega muutus taas religiooniõpetus, aine nimetuseks sai RLE (religioonid, filosoofia, eetika). Rõhutati mittekonfessionaalsust ja aine sisu muutus mitmekülgsemaks, neutraalsemaks ning ülevaatlikumaks.

Religioon on Norras isiklik asi, siiski on koolides kristlikud traditsioonid olulisel kohal, see aitab harjuda ja tutvuda  enda kodumaa kultuuri, ajaloo ja tõekspidamistega. Aastal 2008 loodud haridusseadus kinnitas, et eri maailmavaateid tutvustatakse neutraalselt ja erapooletult. Uute põhimõtete valguses muutus erakoolide loomine keerulisemaks. Nimelt peab erakooli loomiseks olema väga mõjuv põhjus, selleks on näiteks riigireligioonist oluliselt erinevad maailmavaated.

Suurimad religioossed vähemused Norras on moslemid ja katoliiklased. Üldjuhul on erakoolid keskendunud katoliiklusele, waldorfpedagoogikale ja Montessori õppemeetoditele.

Islami põhimõtteid väärtustav erakool (Urtehagen skole) tegutses Norra pealinnas Oslos aastatel 2001–2004. Kool järgis erakoolidele kehtivaid nõudeid ja riiklikku õppekava. KRLE aines oli suurem rõhk islamil, aine nimeks oli IRL (islam, religioonid ja filosoofia). Sisemiste erimeelsuste tõttu kool suleti. Nüüd antakse islami religiooniõpetust edasi moslemite kogukondades. Samuti on oma lasteaiad ja koolides õppeained ka saamidel, mille õppetöö toimub saami keeltes ning suur rõhk on saamide kultuuri säilitamisel ja elujõulisuse tagamisel.

Religiooniõpetus koolis

Kristlus, religioonid, filosoofia ja eetika
Aine nimetus: KRLE – Kristendom, religion, livssyn og etikk
Aines osalemine: kohustuslik kõigile, võimalik vabastus teatud tegevustest, nt kiriku külastamine. Erakoolides võib õpetada maailmavaatepõhist usuõpetust
Õpetajate kvalifikatsioon: nõutav õpetaja kutsetunnistus, ainealased teadmised ja pedagoogiline kõrgharidus

Aastast 2015 on religiooniõpetus tuntud kui KRLE (kristlus, religioonid, filosoofia ja eetika). Seaduse järgi on tänapäevase religiooniõpetuse eesmärk ärgitada õpilasi mõistma, austama ja suhtlema neist erineva maailmavaatega inimestega. Pool õppekavast on pühendatud enim levinud kristluse tutvustamisele, selle kujunemisele ja olulisusele Norras. 

Judaismi, islami, hinduismi ja budismi puhul käsitletakse nende ajaloolist kujunemist, kirjalikku traditsiooni ja selle tähtsust kogukonnale. Sealhulgas uuritakse tänapäevaseid praktikaid ja arusaamu nii Norras kui ülejäänud maailmas. Samamoodi kajastatakse valitud filosoofilisi ning eetilisi tõekspidamisi.

Kohustuslikus algkoolis on seitsme aasta jooksul vaja läbida 427 h ning kohustuslikus põhikoolis kolme aasta jooksul 153 h religiooniõpetust ehk KRLE ainet.

Isiklikud kogemused

Mul on kaks Norras sündinud ja kasvanud täditütart. Marta-Luiise on sündinud aastal 1999 ning Gerda-Sofie aastal 2002. Täpselt siis, kui toimusid suurimad muutused religioonide õpetamise põhimõtetes. Soovisin teada, kuidas päriselt Norras religiooniõpetust õppida oli, ning tegin nendega vabas vormis intervjuu.

Vestluses selgus, kuidas religiooniõpetus vahetas pidevalt nime ja fookust, kord oli see KRL (kristlus, religioonid, filosoofia), siis jälle RLE (religioonid, filosoofia, eetika) (aastatel 2008–2015) ja viimaks KRLE (kristlus, religioonid, filosoofia, eetika). Kristluse osakaal muutus aines pidevalt, vastavalt riigi meelsusele ja muutustele religiooniõpetuse põhimõtetes. Gerda-Sofiel, kes jätkas hiljem gümnaasiumis, oli ka seal KRLE aine, mis keskendus pigem filosoofiale ja eetikale. Marta-Luiisel kutsekoolis sellist ainet ei olnud, vabaainete mahu täitsid kutsega seotud õppeained.

Mõlema jaoks oli kristlusel ja selle kommetel põhikoolis suurem osakaal – koos käidi enne jõule kirikus ja tähistati muid tähtpäevi, iseäranis meeldejääv oli luutsinapäev.

Nii Gerda-Sofie kui ka Marta-Luiise arvavad, et Norras on kristlus pigem traditsioonide ja kultuuriga seotud fenomen, sügav usk pole seejuures olulisim. Ilma kogudusse kuulumiseta on keeruline tähistada üleminekuetappe, näiteks leeri, laulatust ja matuseid. Need on Norra kultuuriruumis olulised sündmused. Minu täditütred on eelkõige just seetõttu koguduse liikmed, see on nende jaoks tavaline elu osa. 

Lisaks  kristlike tähtpäevade tähistamisele lubati Gerda-Sofie Nepalist pärit klassikaaslasel tähistada ka hinduistlikke tähtpäevi. See näitab kooli vastutulelikkust ja austust. Samas ei tähistatud nende koolis käivate moslemite olulisi päevi … Mõlemad minu täditütred mõistavad, kui oluline on religiooniõpetus muutuvas maailmas – tegeleda tuleb põgenike ja välismaalastega ning nende integreerimisega Norra ühiskonda. 

Kokkuvõte

Norra religiooniõpetus on aastasadade jooksul teinud läbi suured muudatused. Konfessionaalsest luterlikust usuõpetusest ja kristlikust riigist on saanud multikultuurne ning pluralistlik ühiskond. Koolides õpetatakse erinevate maailmavaadete ja religioonide austamist, mõistmist, filosoofiat ning eetikat. Siiski pole unustatud Norra enda kultuuri mõjutava kristluse põhimõtete ja vajalikkuse tutvustamist. Noored saavad mitmekesise hariduse, mis aitab neil tänapäeva maailmas hakkama saada.

Merit Ots

Artikkel on valminud Tartu Ülikooli usuteaduskonna kursuse „Religioon ja haridus” raames.

Allikad

Andreassen, B. O. (2021). Education about Islam in Norwegian religious education. In Islamic Religious Education in Europe (pp. 196-211). Routledge.

European Commission: European Education and Culture Executive Agency, The structure of the European education systems 2023/2024 – Schematic diagrams, Publications Office of the European Union, 2023, https://data.europa.eu/doi/10.2797/212303.

European Commission, Eurydice. (2022). Organisation of the education system and of its structure in Norway. Organisation of the education system and of its structure.

Hugaas, J. V. (2025). The legal framework for religious education in Norway – towards a Kantian balance between rights of state and rights of the citizen. British Journal of Religious Education, 1–17. https://doi.org/10.1080/01416200.2025.2471929.

Intervjuu Norra täditütardega (17.09.2025).

Kjørven, O. (2025). Compulsory religious education in Norwegian public schools: The religious minority experience. European Conference on Educational Research (ECER), Glasgow, United Kingdom.
 https://eera-ecer.de/ecer-programmes/conference/30/contribution/62754.

Norway. (1998). Act relating to Primary and Secondary Education and Training (the Education Act): Part two – primary and lower secondary education. Lovdata. https://lovdata.no/dokument/NLEO/lov/1998-07-17-61.

Norwegian Directorate for Education and Training. (2015). Curriculum for knowledge of Christianity, religion, philosophies of life and ethics (RLE1-02)[Curriculum]. https://www.udir.no/kl06/RLE1-02?lplang=https://data.udir.no/kl06/eng.

Norwegian Directorate for Education and Training. (2023). The Norwegian Education Mirror 2022. https://www.udir.no/in-english/the-education-mirror-2022/.

Statistics Norway. (2024). Religion and life stance. https://www.ssb.no/en/kultur-og-fritid/religion-og-livssyn.

Skeie, G., Bråten, O. M. H. (2020). Religious Education at Schools in Norway. 10.14220/9783737002738.209. 

Tiit, E.-M. (2023). Missuguses riigis on hea elada? Missuguses riigis on hea elada? | Tartu Ülikool.

Valk, P. (2002). Religiooniõpetuse mudelid Euroopa koolides. Usuteaduslik Ajakiri, 50(1), 82–110. Allikas: https://ojs.utlib.ee/index.php/UA/article/view/23030.

Seotud artiklid: https://eestikirik.ee/religiooniharidus-tasakaalu-otsing-usuvabaduse-ja-mitmekesisuse-vahel, https://eestikirik.ee/religiooniopetus-poolas, https://eestikirik.ee/religiooniopetus-itaalias, https://eestikirik.ee/religiooniopetus-pohja-iirimaal, https://eestikirik.ee/religiooni-opetamisest-bosnias-ja-hertsegoviinas, https://eestikirik.ee/religiooniopetus-rootsi-koolides