Kuressaare Laurentiuse kirikus avati tornitippu peidetud kapslid

Alates eelmise aasta novembrist on Rändmeistri OÜ töömehed rajanud Kuressaare Laurentiuse kiriku tornikupli restaureerimiseks tellinguid, mis on nüüdseks saavutanud projekteeritud kõrguse ja paistavad linnapildis kaugelt silma.

16. jaanuaril eemaldasid töömehed torni tipust risti, tuulelipu ja tornimuna ning viimase seest leitud kaks kinni joodetud kapslit arvatavate torni eelmiste remontide ajal sinna paigaldatud tekstidega. 17. jaanuaril kogunesid kirikus restauraatorite, muinsuskaitse ja koguduse esindajad, et ajaloolised kapslid ühiselt avada.

Avati ajaloolised kapslid
Metallsilindrite avamisel selgus, et suuremasse oli 27. septembril 1933. aastal paigutatud toonase koguduseõpetaja ja praosti Hermann Theodor Mähle ja koguduse juhatuse liikmete poolt allkirjastatud käsikirjaline dokument. See sisaldab lühikest kiriku uude linnakeskusesse rajamise ajalugu.
Sealt selgub, et praegusel kujul ehitati kirik pärast 1828. aastal pikselöögi tagajärjel kiriku tornist alguse saanud tulekahju uuesti üles 1836. aastal. 1931. aastal lõhkus torm kiriku katusetorni plekkosa, mis vajas remonti.
Kogudus plaanis enda annetuste teel kogutud rahaga torni ülemist osa nägusamaks muuta, aga vabariigi valitsus nõudis torni ümberehitamist täpselt endisel kujul. Remondi käigus parandati ka Vene sõdurite poolt I maailmasõja päevil lõhutud (rikutud) kell, mis on teadaolevalt Eestis vanim säilinud mehaaniline tornikell. Torni parandamise aastal oli koguduses umbes 2400 liiget, kellest 2000 kuulusid eesti ja 400 saksa kogudusse.

Ülevaade koguduse elust a. D. 1988
Kiriku tornist leitud väiksemasse kapslisse oli uue risti paigaldamise päeval paigutatud koguduse toonase õpetaja Joel Luhametsa 4. septembril 1988 koostatud ülevaade torni senisest olukorrast, koguduse­elust ja ühiskonnas toimuvatest muutustest.
Kirjast selgub, et olemasoleva risti valmistas Verner Nuut ja muna Uldo Aarnis. Rist sai tehtud 1933. aasta remondi käigus valminud risti, mis läks sõja ajal kaduma, jooniste järgi. Kuni 1986. aasta sügiseni, mil torni paigaldati puust proovirist, oli kirik okupatsiooniajal ilma ristita. Need aastakümned olid koguduse jaoks ka kõige raskemad. Koguduse toonane õpetaja arvab, et see oli Jumala nuhtlus, mis tabas rahvast eelkõige meie intelligentsi usust taganemise tõttu.
30 aastat tagasi, uue torniristi paigaldamise ajal, toimus koguduseelu järsk elavnemine. Kaheksa kuuga ristiti ligikaudu 300 inimest ning kirik on taas leidnud ühiskondlikku tunnustust olukorras, kus ametlikult kehtivad veel usuelu piiravad seadused.
Ühiskonnas toimuvate muutuste kohta ütleb Joel Luhamets lõpetuseks: „Taotletakse demokraatiat, inimõiguste ja südametunnistuse vabaduse praktilist tagamist ning kogu valitseva pettuse paljastamist. Eesti rahvas on sattunud olukorda, kus ta võib oma kodumaal jääda vähemusrahvaks; ta loodusvarasid ja põllumaad kurnatakse röövellikult. On alanud võitlus EESTI EEST. Kogudus usub, et kõik head ettevõtmised selles võitluses lähevad korda vaid Jumala abiga.“
Anti Toplaan,
Kuressaare koguduse õpetaja

Pildigalerii: