Mida me elult tahame?
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 2. oktoober 2002 Nr 36 /
Enesehinnangut on üsna raske sõnadesse panna. Sestap suudame me näilise kerglusega iseloomustada pigem teisi kui iseennast. Tegudele saadud tagasiside kujundab inimese nõudlusnivoo. Kui on tegemist kõrge nõudlusnivoo ja ülemäärase enesehinnanguga, mis ei vasta isiku võimetele ja küpsusele, jääb saamata tõene tagasiside oma tegevusest ja ei tekigi tõest enesehinnangut.Olen selle üle viimasel ajal mõelnud, nähes karjääri tegemas järjest nooremaid otsustajaid kõrgete riigiametnike seas. Eriti (kurb)naljakana tundus Eesti Ekspressis president Arnold Rüütli Ungari-visiiti kajastanud artiklist lõik ühest välisministeeriumi ametnikust, kes seatud teistele tseremooniat õpetama, aga ise sellega toime ei tulnud.
Teisalt on aga meie ümber küllaga neidki inimesi, kelle alusetult madal enesehinnang ei lase end vääriliselt teostada. See aga teatavasti tekitab rahulolematust, nii enese kui ka ümbritsevaga. Või sunnib hoopis tagasi tõmbuma.
Hiljuti kohtusin noormehega, kes katkestas eelviimasel semestril oma õpingud ülikoolis ja otsustas kloostrielu kasuks. Eestisse oli ta tulnud korraks tagasi oma elamis- ja viisaasju korraldama. Selge silmavaade ja südamerahu olid selle noormehega. Ma ei jaksa selle maailma võitlusi võidelda, olevat ta oma endistele kursusekaaslastele öelnud, kes hurjutasid teda selle eest, et ta saavutatu nurka viskab. Ja mille nimel veel?!
Igaühele meist on antud siin elus reaalne võimalus leida endale koht ja kaaslane, kui suudame nõudlusnivoo tasakaalus hoida. Iga inimene võib saada endale kõik, mida ta tahab ja vajab, kui ei karda kaotada seda, mis on. Olgu see elu või aiamaa. «Aga me vabaneme sellest hirmust, kui taipame, et meie elulugu ja maailma lugu on kirjutatud ühe ja sama Käe poolt,» paneb maailmaasjad paika menukirjanik Paulo Coelho.
Sirje Semm, peatoimetaja
