Pühal aastal mõtleme eriliselt apostel Jaakobusele

2010. aasta on kuulutatud pühaks aastaks ning see on eriline aeg seoses apostel Jaakobusega.
Eriti peaks see rõõmustama neid kogudusi ja kihelkondi, mis on pühendatud Jaakobusele, samuti neid inimesi, kes võtavad ette palverännaku apostel Jaakobuse hauale, mis asub Hispaania loodeosas Santiago de Compostela katedraalis.

Mis on püha aasta?
Kuigi palverännakud apostel Jaakobuse hauale algasid juba 9. sajandil, sai püha aasta traditsioon alguse aastal 1122, mil paavst Calixtus II kuulutas pühadeks aastateks kõik need aastad, kus apostel Jaakobuse mälestuspäev (jaagupipäev) 25. juuli langeb pühapäevasele päevale. Järgmised paavstid kinnitasid seda korda.
Aastal 1179 andis paavst Aleksander III välja bulla «Regis aeterni», milles kinnitas püha aasta korda. Selleks, et palverändur saaks pühal aastal erilise armu osaliseks, peab ta täitma kolm tingimust:
• külastama apostel Jaakobuse hauda ja palvetama seal;
• võtma vastu meeleparandussakramendi, s.t käima erapihil;
• käima armulaual ajavahemikus 15 päeva enne kuni 15 päeva pärast apostli haua külastust.
Igas sajandis on 14 püha aastat. Pärast käesolevat aastat on järgmine selline 2021. aasta. Loomulikult on nendel aastatel palverändurite hulk suurem kui tavaliselt, seega odava öömaja leidmine võib osutuda tõsiseks probleemiks.
See on ka üheks põhjuseks, miks palverändurid alustavad hommikuti oma teekonda sageli juba enne kella kuut.

Kuidas minna Santiago de Compostelasse?
Mõni sajand tagasi, kui lennuki või rongiga kohale sõita ei saanud, alustati rännakut koduukselt jala või hobusega. Praegu saab sõita lennuki ja vajadusel rongi või bussiga palverännaku alguspunkti, mis on kas Portugalis või Prantsusmaal, ning alustada sealt oma teekonda.
Santiago ei ole suur linn (umbes Tartu-suurune). Seal on 94 000 elanikku, kuid katedraal, kus asub apostel Jaakobuse haud, on tunduvalt suurem kui kirikud Eestis.
Eriti vahvad on kõrvalkabelid. Need on suuremad kui mõned meie maakirikud ja palverändurite rühmad peavad seal omakeelseid jumalateenistusi, kui seltskonda kuulub preester, kellel on õigus missat pidada. Suvel 2007 osalesin ühel saksakeelsel missal, mille pidas preester Saksamaalt pärit palveränduritele.
Kõige populaarsem ja kuulsam on Prantsuse tee, mis algab Prantsusmaalt St. Jean Pied de Portist ja läheb üle Pürenee mägede.
Selle teekonna pikkus on 818 km. Kogu tee on tähistatud kollaste nooltega, mis aitavad ränduritel leida õige teeotsa. Seda teed mööda käib praegu 81% kõigist palveränduritest.
Algseks palverännu teekonnaks Santiagosse oli tee Biskaia lahe ääres, mida nüüd nimetatakse Põhjateeks (los Caminos del Norte). Selle tee valimisel oli omal ajal põhjuseks turvalisus. Tee algab Prantsusmaalt Hendaye sillalt. Kogu teekonna pikkuseks Santiagosse on 857,5 km.
Suur osa palverändureist läheb Santiagost edasi Finisterresse. Selle matka pikkus on 93,5 km, seega on Põhjatee pikkus Finisterreni kokku 951 km.
Koha nimi (finis terrae – maailma lõpp) tuleb sellest, et II sajandil enne Kristust jõudsid sellesse paika Rooma leegionärid ja nägid, et kogu teadaolev maailm on otsa saanud. Nii jäi see kuni Kolumbuseni, kes sõitis 1492. a Indiat avastama, kuid jõudis Ameerikasse.

Millal palverännakule minna?
Mõistlik on teha seda suvel, kuigi vahel võib olla päris palav (aasta tagasi oli augustis pärastlõunasel ajal varjus üle 36 soojakraadi). Üks väike rühm läheb Eestist teele 1. juulil, et teha läbi Põhjatee. Rännakut võib teha ka osaliselt ja jätkata järgmisel aastal.
Kui on soovijaid, kes on valmis kaasa tulema, siis võtke palun ühendust (tel 610 9310, 503 3611). Kui on soovijaid Prantsuse teed läbima, siis teeme teise jalutuskäigu septembris.
Illar Hallaste