Jaanuari lõpul võõrustas katoliiklik
Rooma umbes 150 eri konfessioonide usutegelast üle Euroopa, kes arutasid 2007.
a sügisel toimuva Euroopa III oikumeenilise assamblee korraldamist.

Tegemist oli esimese ettevalmistava
üle-Euroopalise kohtumisega, mille ülesandeks oli täpsustada ning täiendada
järgmise aasta septembris Rumeenias Sibiuse linnas toimuva Euroopa III
oikumeenilise assamblee päevakava (Vt kodulehekülge www.eea3.

org). 150 osavõtjast pooled kuulusid
Euroopa Kirikute Konverentsi liikmeskirikutesse (organisatsioon ühendab 125
kirikut: õigeusu, anglikaani, protestantlikud ja vanakatoliku kirikud) ja
pooled katoliku kirikusse ehk organisatsiooniliselt Euroopa Piiskoppide
Konverentside Nõukogusse.  

Eestist oli pühas linnas EKNi
täitevsekretär Tauno Teder, kes esindas nii meie kirikute nõukogu
liikmeskirikuid kui ka EELK-d, kes on ta valinud oma esindajaks Euroopa
Kirikute Konverentsi programmis «Kirikud dialoogis».

Euroopa oikumeeniline jääaeg

Üheks teemaks, millel kuulati ettekandeid,
peeti nõu rühmades ning võeti vastu otsus, oli oikumeeniline hetkeolukord
tänases Euroopas. Tederi sõnul kirjeldati olukorda kui «Euroopat tabanud
oikumeenilist jääaega».

Kui 1990ndate lõpust on täheldada
entusiastlikke samme – Eesti kontekstis saab mainida Rooma Katoliku Kiriku ja
Luterliku Maailmaliidu ühisavaldust õigeksmõistuõpetusest ja Porvoo protsesse –
siis uue aastatuhande alul on märgata mõningast jahenemist. «Teatud küsimustes
on vaated lahti kärisenud,» toob Teder ühe põhjuse, selgitades, et viimasel
ajal ei too lahkarvamusi mitte dogmaatilised, vaid pigem eetilised teemad.

Huvitav on märkida, et veelahe ei jookse
enam kirikute vahel, vaid ka ühe kiriku sees. Piirid, mis oikumeenilist
dialoogi raskendavad, ei jookse enam konfessioonide vahel, kinnitab Tauno
Teder. Ta näitlikustab oma väidet Rootsi ja Eesti luteri kirikuga, kus esimene
on asunud õnnistama laulatusetaolise talitusega samasooliste paare, ent EELK on
säilitanud konservatiivsema vaate, järgides klassikalist abielu mudelit.

Kirikute sõnum kaasaegsele ühiskonnale  

Mis saab olla see oikumeeniline ühissõnum,
mida erinevad kirikud jagaksid ja mida saaks üheskoos esitada ühiskonnale, oli
teine teema, mida Roomas arutati. Alateemadena võeti käsitleda, milline on ja
peaks olema kirikute roll Euroopa poliitilistes integratsiooniprotsessides;
kuidas korraldada diskussiooni Euroopa mittekristlike religioonidega;
keskkonnatemaatika. Suuresti tuleneb teemadering dokumendist, mida tunneme
carta oicumenica ehk Euroopa Oikumeenilise Hartana, mis kirjutati alla 2001.

Paavstlik audients

Lisaks töisele poolele oli päevakavva
arvatud ka palverännakuline mõõde, mis tähendas teekonda apostlite Pauluse ja
Peetruse haudade juurde. Puht ajanappusest jäi käimata küll Püha Peetruse
basiilika juures, aga Pauluse radadel külastati Kolme Allika kloostrit, kus
pärimuse järgi apostel Paulus hukati ning Püha Pauluse basiilikat. Viimases
toimus ka 20. jaanuaril, apostel Pauluse pöördumise ja selle kiriku
templipühal, pidulik vesper, kus juhtiv liturg oli paavst ja kaasa teenisid
mitmed Roomas olevate kirikute esindajad.

Paavst Benedictus XVI andis Euroopa oikumeenilist
suurkohtumist ette valmistama tulnud 150 kirikutegelasele Vatikani palees ka
audientsi, mis sisaldas vastastikuseid tervituskõnesid ja kätlemist. Paavsti
sõnavõtust jäi kõlama sõnum: «Me oleme teel, mis on pikk, aga nõuab väsimatut
käimist, et saaks täidetud Kristuse soov.Tänases ilmalikustunud maailmas on
kirikute ühine teenimine vajalik.»

Järgmine üle-Euroopaline kokkusaamine on
2007. a veebruaris Wittenbergis Saksamaal, lisaks toimuvad Euroopa
suhtevõrgustiku tugevdamiseks regionaalsetel alustel kohtumised: Baltikumi ja
Põhjamaade kokkusaamised Rootsis ning kevadel Eestis.

Liina Raudvassar