Sada protsenti kristlik
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 19. juuni 2019 Nr 27/28 /
Vello Salolt pärineb mõte, mis viimastel nädalatel peotule rännakut jälgides meelde tuli: esimene laulupidu oli sajaprotsendiliselt kristlik ettevõtmine. Oma väite põhjenduseks tuletas Salo meelde, et suur osa lauljatest olid toona ju köstrid-kooliõpetajad ja puhkpilliorkestrid olid vennastekoguduse omad.
Tule tulemine ehk laulu- ja tantsupeo tuleteekond on ettevõtmine, mille käigus tuuakse peotuli esimese laulupeo hällist Tartust Tallinna. Teekond on jälgitav veebilehel https://2019.laulupidu.ee/tuletulemine-2019/, samuti teeb sündmusest ülevaate rahvusringhääling ning igal õhtul näitab ETV, kuhu peotuli Eestimaal rännates on jõudnud.
Iga maakonna piires on tule teekonda kavandatud nii, et see tooks esile paikkonna kultuuriväärtused. On rõõm, et kirik on selles valikus tooniandvas rollis. 150 aastat tagasi kuulus eesti rahvas valdavas enamuses kirikusse. Nüüd, juubelilaulupeoks valmistudes, on seda paslik meenutada.
„Saime sellest austavast ülesandest teada juba talvel,“ tunnistas Karula koguduse õp Enno Tanilas ja kinnitas, et peotuli oli ööl vastu 16. juunit hoitud Karula kirikus. „Olnuks ehk ka raske väärikamat hoonet leida Lüllemäel, kus meil on nõukogude perioodist pärit koolimaja, kultuurimaja ja kauplus,“ arvas vaimulik. Oluline on ka tõik, et just siin, Karulas, oli ligi kümme aastat vaimulikuks esimese laulupeo president A. H. Willigerode enne Tartu Maarja õpetajaks siirdumist.
Enne ööbimist Urvaste kirikus leidis peotuli ka Võrus öömaja pühakojas. Pärast maakonna laulu- ja tantsupidu „Võru vere värinal“ toimetati tuli hilisõhtul Katariina kirikusse. 17. juunil kanti tuli kirikust äsja sisseõnnistatud uuenduse läbinud keskväljakule. Siin, muide, andis 150 aastat tagasi kontserdi Tsooru pasunakoor teel esimesele laulupeole Tartus ja seda kuulas ka hallipäine linnaarst dr Kreutzwald.
Liina Raudvassar
