Salaja kirikusse? Miks piirduda nii vähesega
/ Autor: Bianca Mikovitš / Rubriik: Arvamus, Arvamus, Uudised / Number: 17. detsember 2025 Nr 46 /
Rõõmustan alati, kui ajakirjanduses ilmub midagi, mis paneb kaasa mõtlema.
Keset praegust advendiaega sai minu ja paljude teiste tõelise tähelepanu mu enda kolleeg Krister Paris, tulles välja arvamusega, kus kurtis, et „kirik topib oma nina jõuludesse“, ja arvas, et riigipeal tuleks salaja kirikus käia ehk „oma vaimsed toimingud teha kõrvaliste pilkude eest varjatult“.
See oli mõttekäik, mis tõesti kaasa haaras! Ning mitte ainult mind. Kaido Soom küsis, miks mitte astuda samm edasi ning kanda ka parukat. Püüda kirikus käia üldse võimalikult varjatult nagu nõukogude ajal. Muidu veel mõeldakse, et teeme usupropagandat ja kus selle häbi ots, kui keegi teada saab, et sajad tuhanded inimesed usuvad siiani Eestis „mingit fantaasiaolendit“, nagu kolleeg Jumalat oma vaatenurgast näeb.
Tjah. Ja kui juba, siis juba. Läheks siis veel julgelt sammu parukatest edasi. Kas pole mitte Arvo Pärdi muusika kantud jumalaotsingutest? Hakkaks täitsa tema „Credost“ peale, kaotaks kogu loomingust viited usule, vajadusel muudaks noote. Kuidas siis nii, et meil on maailmakuulus helilooja, kes osaleb usupropagandas ja laseb end fantaasiaolendist mõjutada?
Või siis võtaks asja nii, nagu kunagi ühe vaidluse käigus pakkus välja kaplaniteenistuse taasrajaja kolonel Michael Gustav Viise: kui 50 aastat ei tohtinud Eestis Jumalast rääkida, siis teeks nii, et järgmised 50 aastat räägime igal võimalusel.
Bianca Mikovitš
ajakirjanik
