Samm-sammult vastandumistest vabaks
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 7. mai 2003 Nr 19 /
Tundub, et erinevalt mõne skeptiku arvamusest läheb religioon inimestele korda.
Kui ajakirjanduses üldse mingi teema püsivalt vastukajasid omab, siis on see religiooniga seonduv. Enne valimisi püüti küll üles tõsta debatti maksude üle, kuid kunstlikult ülespuhutuks ja ajutiseks see jäigi. Religioossed küsimused on aga igavesed.
Olen viimasel ajal üsna palju religiooniga seotud inimeste ja mitteusklike suhetele mõelnud. Ajakirjanduses toimuva religiooniõpetuse debati puhul olen tähele pannud, et üsna kaalukate mõtete kõrval ei suudeta hoiduda asjatutest teravatest vastandumistest: tuntud eetik taandab kristliku eetika hirmule ja tuupimisele, humoristist kirjanik näeb kogu religioonis möödanikku, noor literaat ei suuda teda häirivaid portaalikülastajaid jätta paika panemata, maletajast filosoof kannab igivanadel müütidel tuginevad ilmutused lihtsalt maha ning kutsub üles kaasaegse üldinimliku filosoofia loomisele.
Mulle tundub, et kõikidel nendel artiklitel oleks ilma asjatute teravusteta tunduvalt rohkem kaalu.
Kindlasti on nimetatud debatis kristlased teinud teenimatuid üldistusi mitteusklike kohta. …miks sa näed pindu oma venna silmas ja palki iseenese silmas ei märka? (Mt 7:3) hoiatab evangeelium niisuguste tendentside eest.
Tunnistan, et olen ka ise teravaid vastandusi nautinud: olgu siis vihaste vaidluste või vastastikku mürgiste viisakustega ületrumpamisena. Oma teoloogiastuudiumi algusest mäletan, et kellegi kritiseerimine kippus vahel olema eesmärgiks omaette. Näiteks sobisid vastandumiseks uususundid ja nii sai nendega päris palju kriitiliselt tegeldud.
Usun, et Eesti kirikuelus on üheks olulisemaks iseseisvusaja saavutuseks head suhted erinevate kirikute vahel. Palju tänuväärset tööd on mitmesuguste barjääride ületamiseks teinud Eesti Kirikute Nõukogu, aga küllap ka kõik siin viibinud religioosselt küpsed inimesed. Mäletan, kuidas hiljuti surnud väljapaistva saksa teoloogi Dorothee Sölle loeng hajutas mitu kahtlust feministliku teoloogia suhtes.
Miks ei võiks uue kümnendi oluliseks eesmärgiks olla asjatute vastanduste ületamine ja viljaka dialoogi poole püüdlemine kirikliku ja ilmaliku sfääri vahel. Ilmselt ei sobi alguses selleks mitte niivõrd ametlikud kohtumised kui vabam õhkkond. Möödunud nädalasse jäänud volbriöö oli sellisteks mitteformaalseteks vestlusteks igati sobiv.
Toomas Jürgenstein
