Sinu tahtmine sündigu
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus / Number: 25. veebruar 2004 Nr 7 /
Raske on meenutada oma minevikku viina- ja tabletiuimas, mille mõjul tehtud teod avasid mulle vanglate ja vaimuhaiglate uksed, kus ma viibisin parema meelega kui vabaduses ilma abikaasa ja lasteta. Talumatu olukord juhatas mind Temani, kes jääb siis, kui taevas ja maa lõpevad. Minu taevast ja maad ei olnud enam. Oli ainult Tema. Minuga.
«Kuule,» ütlesin ma neiule, kellega käimine korduma hakkas, «ma olen kaks korda kinni istunud, kolm korda viinaravi saanud ja arvel vaimuhaiglas.» «Aga me ei ela ju minevikus, vaid siin praegu, see on kõige tähtsam,» vastas tema.
Need siira enesekindlusega öeldud sõnad panid viimaks kõikuma minu sisemise kindluse (2Kr 10:4), mida olin vaenlasega ehitanud juba vähemalt 25 aastat. Ja kuigi ma viimased 6 aastat olin osa võtnud vaimulikest koosolekutest, valis Jumal minu äratamiseks koha, aja ja isiku väljaspool kirikut ja ametlikku jumalateenistust. Abiellumistseremoonia ajal tundsin kogu olemusega, kuidas Jumal loob inimest meheks ja naiseks siin ja praegu, nagu see on Tema tahtmine. See oli Tema tahtmine, ja meie peres on praegu kolm last, tänu Jumalale nende eest.
Vaikigem ja kuulakem Issandat meie eest palumas, et meil jätkuks usku, lootust ja armastust igas olukorras.
Aarne Lassi