Tallinn ja Tartu väärtustavad reformatsioonipärandit

Rahvusvaheline reformatsioonilinnade projekt pakub ajaloosündmuste esiletõstmise kõrval võimalusi edendada kultuuri ja turismi. Projektiga on liitunud ka Tallinn ja Tartu.

Idee luua Euroopa reformatsioonilinnade võrgustik pärineb organisatsioonilt nimega Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE). See ühendab 94 luterlikku, reformeeritud, metodistlikku ja unioonikirikut, mille liikmete koguarv on umbes 50 miljonit. Organisatsioonile pandi alus 1973. aastal Leuenbergi konkordia allkirjastamisega, EELK on selle liikmeks 1975. aastast.

Minevikku meenutades
EKOE hallataval temaatilisel inglis- ja saksakeelsel kodulehel www.reformation-cities.org selgitatakse, et reformatsioonilinnade projekti eesmärgiks on tugevdada partnerlust Euroopa kirikute ja linnade vahel käimasoleva juubeliaasta tähistamisel. Ühtlasi loodetakse elavdada kultuuri ja kunsti seoseid spirituaalsusega, samuti edendada turismi. Praeguseks on reformatsioonilinna tiitli omandanud 100 linna 17 riigist. Peamiselt asuvad need Kesk-Euroopas, sealhulgas 41 Saksamaal. Eestis on ametlikult reformatsioonilinnadeks tunnistatud Tallinn ja Tartu, meie naabermaade linnadest aga Riia ja Turu.
Kodulehelt võib leida ka reformatsioonilinnade tutvustusi. Tallinna ülevaate koostanud linnaarhiivi teadur Juhan Kreem tõstab esile seda, et reformatsioon võitis siin küllaltki varakult. Esimesed usupuhastust propageerinud jutlustajad jõudsid linna juba 1523. aastal. Tekkis konflikt vana usu pooldajate, eriti dominikaani munkadega. Seetõttu puhkesid septembris 1524 rahutused, mille käigus rahvajõugud tungisid kirikutesse ning hävitasid pühapilte, kujusid, reliikviaid ja muid vana usuga seostatud esemeid. Raad asus usu-uuendajate poolele.
Tartu sündmuste kohta reformatsioonilinnade kodulehel informatsioon puudub. Muudest allikatest võime lugeda, et siin toimus pildirüüste 1525. aasta jaanuaris hiljem Euroopas laiemalt tuntuks saanud radikaalse usupuhastaja Melchior Hoffmanni jutluste mõjul. Toimunud rahutustes sai neli inimest surma.
Reformatsioonisündmused piirdusidki meil üldiselt suuremate linnadega, maal seevastu jäi katoliiklus pikemaks ajaks püsima. Protestantism kinnistus Eestis lõplikult alles tänu sellele, et luterlik Rootsi võitis siinsete alade pärast 1600–1629 peetud sõdades katoliiklikku Poola-Leedu riiki.

Tõhus koostöö
Kuidas aga said Tartust ja Tallinnast ametlikud reformatsioonilinnad? EELK välissuhete assessor Kadri Eliisabet Põder selgitab, et juba 2013. aastal valis EKOE teaduslik nõukogu välja 30 Euroopa linna, millel oli reformatsiooni ajaloos iseäranis oluline roll. Üks nende seast, kellele tehti reformatsioonilinnaks saamise ettepanek, oligi Tallinn. Ühtlasi anti tiitli taotlemise õigus aga ka kõigile teistele linnadele, mis olid reformatsioonisündmustega ühel või teisel moel seotud.
Eesti puhul mängis olulist rolli õpetaja Thomas-Andreas Põder, kes on alates 2006. aastast aktiivselt EKOEs tegev ning praegu selle nõukogu liige. „Tema selgitustöö tulemusena jõuti konsistooriumis arusaamisele, et liitumine selle projektiga annaks meile hea raamistiku reformatsiooni aastapäeva tähistamiseks,“ kinnitab assessor Kadri Eliisabet Põder.
Nii tegigi peapiiskop Urmas Viilma Tallinna ja Tartu linnale ettepaneku projektiga liitumiseks. See leidis soodsat vastukaja ning pärast vastavate kinnituskirjade saatmist omandas Tallinn 4. detsembril 2015 ning Tartu 23. juunil 2016 reformatsioonilinna tiitli. See jääb neile alles ka pärast juubeliaasta lõppemist, aidates loodetavasti nii kohalike elanike kui külaliste seas tõsta teadlikkust reformatsioonisündmuste ja nende ajaloolise tähtsuse kohta.
Seni aga on reformatsioonilinna staatusele viidatud Tallinnas ja Tartus aset leidnud reformatsiooni juubeliaasta ettevõtmiste korraldamise puhul. Kadri Eliisabet Põder on iseäranis rahul koostöö üle Tallinna linnaga. Eriti tõstab ta esile reformatsioonikongressi rahvusraamatukogus, juubeliaasta avamist Oleviste kirikus, reformatsiooniteemalist rändnäitust, Piiskopi aia avamist ning Mustamäe kiriku ehitamise alustamist. Tartus on juubeliaasta tähtsündmuseks olnud maikuus toimunud EELK juubelikongress, mis koostöös linnavalitsusega samuti väga hästi korda läks.
Rain Soosaar