Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tallinnas peeti nõu diasporaa­töö võimaluste üle

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

EELK oikumeenia ja diasporaatöö komisjoni esimehe piiskop Tiit Salumäe eesistumisel oli konsistooriumis koos rahvusvaheline nõupidamine diasporaatöö teemal.

Osavõtjate hulk ja asukohamaa andis sellele rahvusvahelise mõõtme. Paarkümmend osavõtjat arutlesid eestlaste teenimise üle välismaal. Nii arvukas koosluses pole varem nõupidamisi peetudki.
Peapiiskop Urmas Viilma tõi sissejuhatavas ettekandes esile erinevaid väljakutseid, mis Eestile on viimasel ajal osaks saanud, ja avaldas mõtteid diasporaa olukorrast. Ta selgitas, et EELKs on kaks piiskopkonda: Välis-Eesti ja Kodu-Eesti. Euraasia diasporaa ulatub nii itta kui ka läände.
Peapiiskop kõneles ka mitmel olulisel teemal, sh viimastel aastatel Eestist lahkunud eestlaste vaimulik teenimine, rändekriis ja pagulaste vastuvõtmine, kiriku ja riigi koostöö, et vaimulik ei peaks teenima mitte ainult kogudust, vaid kogukonda (nii Eestis kui välismaal).
Seejärel vaadati läbi kirikukogus esimese lugemise läbinud EELK diasporaatöö seaduse eelnõu. Seda tutvustas jurist Erik Salumäe. «Regulatsiooni eesmärgiks on, et kõik diasporaas olevad kogudused võiksid sellega ühineda. Eeskätt puudutab see Euroopas asuvaid kogudusi,» lausus ta. Samas nentis ta, et sellega seonduvalt tekib mitmeid küsimusi, millel ka koosolekul peatuti.
Uutest väljakutsetest rääkides tõdes piiskop Tiit Salumäe: «Ega meie püüdlust emakeelset tööd alal hoida enamikus asukohariikides hästi mõistetud pole, sest üldine hoiak on rahvused kokku liita, integreerida, mille tagajärjeks on oht, et oma identiteet kaob. Meie eesmärk on püüda hoida eestlust ja ristiusku.»
Põhjalikult arutleti kuulutuspunkti mõiste üle. Randar Tasmuth soovitas kahetasandilist jaotust, et tulevikus oleks selgem – kogudus, mis võib taanduda, ja kuulutuspunkt, mis võib kasvada koguduseks. Koosolijad leidsid, et mõiste «kuulutuspunkt» on arusaadav, ja toetasid selle mõiste kasutamist diasporaatöö seaduses.
Viimaks tutvustasid kohaletulnud Soomest, Rootsist, Venemaalt ja Kanadast ning Eestis diasporaatööga seotud inimesed detailsemalt diasporaapiirkonnas kogunevate eestlaste ja koguduste olukorda ning uusi väljakutseid.
Olukord on eri maades erinev, on piirkondi kus eestlaste arv on stabiilne või isegi kasvamas (Soome, Rootsi, Taani), ja piirkondi, kus see aasta-aastalt kahaneb (Peterburi, Inglismaa, Kanada). Vastavalt kasvu- või langustrendile on vaja teha otsuseid, mis aitaksid kogudustel paremini toime tulla. See aga eeldaks ühtset õigusruumi ja juhtimissüsteemi, mis oleks kooskõlas EELK põhikirjaga, hoides samas piiri taha jäävate koguduste õigused kaitstuna, tekitamata neile mingisuguseidki piiranguid.
Tiit Salumäe: «Meie püüdlus on võimalikult vähe suurendada bürokraatiat, aga parandada eestlaste teenimist.»
Leiti, et sellised kohtumised on diasporaatöö jaoks väga olulised ja samalaadset koostööd tuleb kindlasti jätkata.
Kalle Kõiv