Tartu rahu tähendusest

2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäevana on Eestile sama oluline päev kui 24. veebruar Eesti Vabariigi aastapäevana. Mõlemad tähistavad Eesti riikliku iseseisvuse järjepidevust.

President Lennart Meri ütles aastal 1995: „Tartu rahu 1920 on Eesti sünnitunnistus. Tartu rahuga sai Eesti rahvusvahelise tunnustuse iseseisva riigina. Sellepärast on küsimus nii tähtis, ja nii tundlik, eestlastele.“ 

Mulle on väga oluline, et Tartu rahulepinguga leidis tunnustust seesama riik, mille kodanik ma olen täna. Tartu rahu tähendab Eesti riiklikku järjepidevust. 2. veebruar 1920 on sama oluline päev Eestile kui 24. veebruar 1919.

Sellel aastal ei saa me seda päeva tähistada nii pidulikult jätkuvalt leviva viiruse tõttu. Haapsalus plaanime aga ikkagi koguneda lipuväljakul, kus noorkotkad ja kodutütred süütavad 101 küünalt. 

Meenutades ajalugu teame, et 101 aastat tagasi lõppes 431 päeva kestnud kurnav sõda, mis nõudis 5000 langenut eesti rinnetel. 10% rahvast oli rindel ja võitles Eesti Vabariigi eest. Rahu ei tulnud kergelt ei sõjas ega diplomaatias. 

4. detsembril sõitis Jaan Poska Tartusse ja hakkas ette valmistama rahuläbirääkimisi. Tütar Xeniale kirjutas ta: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu, aga niisamuti, et nad tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Kui need tingimused, mis meie ette paneme ja millest me loobuda ei saa, nende eesmärkide kättesaamist ei võimalda, siis näib, et läbirääkimistest ühtegi välja ei tule. Meile aga rahu on hädasti tarvis tema enese pärast.“ 

Toimusid ägedad vaidlused. Küsimusele, kas teda enamlastega vaidlemised ei ärrita, vastas Poska: „Ja kuidas veel! Sees otse kees – aga kas ma tohtisin seda neile näidata?“ Poska lõi enamlasi nende eneste seadustega, mida ta tundis paremini kui vastaspool. „Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700-aastases ajaloos – täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust,“ ütles Poska pärast rahulepingule alla kirjutamist Eesti delegatsiooni liikmeile.

Rahuleping andis meile õigused ja kohustused. Lepingu sisu ei ole ühe poole diktaat teise suhtes, vaid vastastikune tunnustamine. Jaan Poska ütles oma viimases kõnes Asutavas Kogus 10. veebruaril 1920, vähem kui kuu aega enne surma: „Rahulepingut tuleb hinnata kahest: esiteks, kas rahuläbirääkimised ja rahuleping ise said ka parajal ajal tehtud ja kas ei olnud meil mitte tarvilik veel sõda oma riikliku iseseisvuse kaitseks edasi pidada, ja teiseks: kas rahulepingu sisu vastab meie riigi huvidele. Rahulepingu sisu: Iga rahulepingu eesmärk peaks olema, luua üht kindlat, ausat ja õiglast rahu.“ Rahulepingu ratifitseerimisel ütles Jaan Poska: „Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“ 

Täna austame kõiki Tartu rahu tõelise eesmärgi eest läbi okupatsioonide ja sõdade võidelnuid. Meenutame neid kümneid tuhandeid kaasmaalasi, kes on andnud oma elu sõdades, küüditamistel ja suurpõgenemisel. Eesti rahvas hoidis Tartu rahu eesmärke nii kodumaal kui välismaal, ihkas rahu ning palvetas rahu pärast. 

On kahetsusväärne, et siiani ei ole alla kirjutatud Eesti ja Venemaa piirilepingut. Loodan, et uus valitsus astub sammu edasi. Riigipiiri määramine on vaid üks punkt Tartu rahulepingust. Tartu rahu oli ja on Eesti diplomaatia suurvõit, mis tagas ja tagab eesti rahvale eneseteostuse riigina. 

Mida tähendab rahu minu ja sinu jaoks? Igaüks saab anda oma panuse, et võime elada heas keskkonnas. Vihkamise õhutamisel ei tohiks olla kohta meie ühiskonnas!

Rahu on heebrea keeles šalom, sõnatüvi koosneb kolmest konsonandist. 

Šalem tähendab – ole tervik, täielik. Sellest tüvest tuleb sõna rahu. Tavalise heebrea tervitussõna ’šalom’ tüvi on ’šalem’, mis tähendab täielikult tervikuna olemist. Kui sa oled ühes tükis tervik, on sinuga kõik hästi ja sul on rahu.

Ka ingliskeelne tervitus ’hail’ kannab sama tähendust kui ’šalom’ – ’ole terve’. Eesti keeles ütleme tere, ole terve. Sellel mõistel on eriline tähendus ka nüüd, kui hirm tervise pärast paneb inimesed muretsema. Ole terve! See on soov nii igale inimesele, meie armsale Eestile kui naabritele ja kogu maailmale. 

Tiit Salumäe,

piiskop