Tee jumaliku tarkuseni
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 31. oktoober 2012 Nr 42 /
Ülemöödunud nädalal lennutas õhulaev rühma palverändureid taas nädalaks pühale maale. Oli neid, kes taolisel reisil mitmendat korda, ja neid, kes käisid Jeesuse jälgedes esmakordselt. Igal juhul oli eesmärgiks kogeda Jumala kohalolu, olgu rännaku motiiviks mistahes põhjus. On ju inimlik paluda hingehaavade või tervise paranemist, tänada hoidmise ja kaitse, meile osaks saanud imede eest. Sarnaseid õpetussõnu jagas juba tema kaks tuhat aastat tagasi.
Keskaja munk Thomas Kempisest räägib raamatus «Kristuse jälgedes» Jeesuse sõnadega: «Ma ei kõnele igaühega ühtemoodi. Ühega kõnelen lihtsalt, teisega keerulistest asjadest, mõnele ilmun armsates kujudes ja märkides, teistele ilmutan säravas valguses palju saladusi. Kõigis pühades raamatutes on ainult üks hääl, aga kõiki ei õpeta see ühteviisi. Olen seesmine, ja seesmiselt ma ka õpetan, tõe õpetajana, südamete uurijana. Ma näen mõtteid, edendan tegevust ning jagan igaühele ta võimete ja teenete kohaselt.»
Inimesel oma lühikese ajaliku elu jooksul on käia pikk tee tõe juurde. Sedagi kogesime oma rännakul, kui mõtteis kihvatas pilt vorstijärjekorrast, kus hüva pala mitte kõigile soovijaile ei jätkunud. Imetlesin oma kaaslaste kannatlikkust ja olen tänulik nende tarkuse eest. Käigud iidsetesse grottidesse algallikate juurde olid sümboolselt kui keeruline ja vaevarikas tee tõelise tarkuseni. Meie jalajäljed jäid sealsele kivisele pinnasele ja meie hingeõhk segunes eelnenud inimpõlvede omaga.
Täna jätkab igaüks oma argitoimetusi, saatku neid jumalik tarkus ja püha maa puudutus. Olge terved ja hoitud. Jaksu neilegi, kel palverännak pühale maale alles unistustes.
Rita Puidet
