Üks küsimus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Uudis / Märksõnad: Üks küsimus / Number: 2. november 2022 Nr 42 /
Miks on kogudusele vaja arengukava?
Allan Kährik, Paistu Maarja koguduse hooldajaõpetaja:
Viisteist aastat tagasi kirjeldasin ma arengukava vajadust kirikus, kasutades selleks Jeesuse sõnu kojaehitajast (Lk 14:28–30) ning vastutustundlikust ja ustavast majandamisest (Mt 25:14–30). Jumal on meie kätte usaldanud oma loodu, meie vastuseks on ustavus ja hool selle eest, mille oleme saanud. Ustava majapidajana Issandalt saaduga targalt talitamine ja selle kasvatamine vajab kavandamist ning arengukava on üks kasulik ja hea vahend koguduse kätes.
Jumal on kutsunud meid olema tema saladuste majapidajad ja head peremehed. Lisaks eelarvestamisele võtab hea peremees aga vastutuse nii pere, hoonete kui tegemist vajavate tööde eest. Arengukava koostamine on niisiis protsess, mis toetab koguduses peremehetunde tekkimist.
Täna usun ma, et arengukava on vaja eelkõige selleks, et häälestada selle koostajaid mõtlema üheskoos ja ühes suunas. Inimestena me ju ei tea, mida teised mõtlevad. Tihti öeldakse samu asju erinevate ja erinevaid asju samade sõnadega. Arengukava koostamiseks on aga vaja üheskoos ja võimalikult ühel moel mõistetuna välja öelda, MIS meie jaoks on oluline, MILLISED on meie väärtused, MIDA me tahame ning mida meil on tarvis selleks teha ja mis on see, millest me samal ajal loobuma peame.
Seega, mida rohkem koguduse liikmeid on kaasatud arengukava tegemisse, seda parem. Seda suurem on siis lootus, et inimesed üheskoos hiljem ka toimetama saavad. Teisiti öeldes on arengukava koostamine koguduse jaoks kollektiivne arusaamine oma usust ning sellest, kuidas seda usku elada tegudeks keset kogukonda, nii et tõepoolest saaks täidetud Jeesuse misjonikäsk (Mt 28:19–20).
Meid on kutsutud olema maa soolaks (Mt 5:13) ehk teisisõnu heade tegude katalüsaatoriks keset kogukonda. Minu meelest tähendab see muu seas sedagi, et kogudus kutsub oma arengu kavandamise koosolekutele ja töörühmadesse kohaliku kogukonna aktiivseid liikmeid väljastpoolt kogudust. Me võime ju kavandada ja kaasata ja koostööd teha kõigi oma ligimestega, sest kes ei ole meie vastu, on meie poolt (Mk 9:40). Pealegi on meid ju kutsutud kandma üksteise koormaid, sest nõnda me täidame seda uut seadust, mille Jeesus meile on jätnud (Gl 6:2; Jh 13: 34).
Koormate kandmise piir ei jookse koguduse ja muu maailma vahelt. Küll on aga meie asi kuulutada Jumala riiki igal pool ja kõigis paigus, kui kuidagi teisiti ei saa, siis ka sõnadega, kuid eelkõige siiski tegudega, mis panevad inimesi igatsema seda vabadust, rõõmu ja lootust, mis meil on Issandas.
