Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Vabadus avardada silmapiiri

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Issand on igaviku me südamesse asetanud. Need on helged, ajatud, puudutavad hetked, kui seda koged. Varjundeid ja võimalusi selles on tohutult ja aasta-aastalt märkad aina enam, et selleni jõudmiseks pole vaja midagi erilist teha või kuhugi spetsiaalselt minna. Kõik on olemas siinsamas ja praegu. Oma kodus, omal maal, oma riigis.
Teisalt jälle ei takista ka minemine. Olgu selleks siis ränd palves või autosõit läbi iseseisvuse taastamise päeva tähistava Eestimaa: raadiost kostuvad isamaalised laulud, lipud lehvivad, kirikukellad kutsuvad jumalateenistustele ja Viljandi keskväljakul ei lakka taastatud vabadussamba juurde sammujate arv.
Selles mälestusmärgis on midagi sellist, mis mind sel suvel on sundinud Viljandist läbi sõites ikka ja jälle peatuma. Ühelt samba küljelt loetud sõnad „Kutsu! Ma tõusen ka hauast, kui vajad mu abi, kodumaa!“ võivad ehk tunduda liig suurelised, ent toidavad midagi sügaval sisemuses. See on liigutav. Sel aastal mõlkus veel meeles eelmisel õhtul kuuldud 40+ mehe nurin, et miks teda pole ikka kordusõppustele kutsutud, kui nii paljusid juba on.
Mõnel aastal olen tühje lipuvardaid silmitsedes mõtelnud, et miks siis ometi. Ei olnud selgi korral mingit imet juhtunud, aga olin kahtlusteta kindel, et enamik sinimustvalge liputa majade elanikke olid sõitnud seitsme maa ja mere taha või siis vähemasti maakoju puhkama. Sest isegi kui me ei peaks toetama ametis oleva valitsuse poliitikat, kui meid morjendab hinnatõus ja peagi saabuvad maksutõusud, kui oleme väsinud sõjast, siis iseseisvust ja vabadust hindame ikka. Sel sõidul ei suutnud ette kujutada teistsugust eestlast.
President Alar Karis ütles taasiseseisvumispäeva kõnes, et vabaduse olemus on avardada lakkamatult silmapiiri. Ehk piisab siis riiklikel tähtpäevadel sellestki, kui üks sinimustvalge lipp enne silmapiiri lõppemist teisele teatepulga üle annab ja selliselt justkui mäeharjalt mäeharjale kandudes üle Eestimaa voogab. Sarnaselt katavad meie palvedki Eestimaad ja annaks Jumal, et seegi avardaks nii nähtava kui ka nähtamatu silmapiiri ja paneks uusi maastikke avastama.


Kätlin Liimets