Dialoogi edendamas
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 3. aprill 2019 Nr 15 /
Ajal, mida iseloomustab äärmuslike vaadete esiletõus ning pinged erinevate sotsiaalsete gruppide ja rahvaste vahel, paistavad kristlased silma lepitajatena ja dialoogi edendajatena. See käib muidugi muu maailma, mitte niivõrd Eesti kohta.
Üheks silmapaistvaks tähiseks kirikute endi vahelise üksteisemõistmise teel on näiteks olnud 1999. aastal Luterliku Maailmanõukogu ja Rooma-Katoliku Kiriku allkirjastatud ühisavaldus õigeksmõistuõpetusest. Hiljem on sellega liitunud või sellele põhimõttelist toetust avaldanud Metodisti Maailmanõukogu, Anglikaani Osadus ning Reformeeritud Kirikute Maailmaosadus. 26.–28. märtsini toimusid USAs Indianas nende viie konfessiooni esindajate esimesed konsultatsioonid, et arutada ühisavalduse ajaloolist tähtsust ning selle mõju teel „täieliku ja nähtava ühtsuse“ poole. Arvestades katoliiklaste ja protestantide kunagisi jahedaid vahekordi, on oikumeeniline liikumine viimastel aastakümnetel tõepoolest palju saavutanud.
Religioonidevahelise dialoogi edendamise poolest paistab aga eriti silma paavst Franciscus, kes on külastanud juba mitmeid islamimaid. 30. ja 31. märtsil Marokosse tehtud visiidi käigus allkirjastasid Franciscus ja Maroko kuningas Mohammed VI muu hulgas ühisavalduse, mille kohaselt on Jeruusalemma linn juutide, kristlaste ja muslimite rahuliku kooseksisteerimise sümboliks. Juhuslik polnud aga ilmselt seegi, et paavst rõhutas oma Marokos peetud kõnedes usuvabaduse tähtsust. Nagu paljudes teisteski islamimaades võivad kristlased seal nimelt küll vabalt oma usuelu elada, ent neile, kes islamist ristiusku pöörduda tahavad, tehakse takistusi.
Rain Soosaar
