Jumala kirkuse abil suudame muuta maailma

Kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Mooses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga. Kui Aaron ja kõik Iisraeli lapsed nägid Moosest, vaata, siis hiilgas tema palge nahk ja nad kartsid temale ligineda. Aga Mooses hüüdis neid; siis Aaron ja kõik koguduse ülemad tulid jälle tema juurde ja Mooses rääkis nendega. Seejärel kõik Iisraeli lapsed tulid lähedale ja ta käskis neid teha kõike, mida Issand temale oli öelnud Siinai mäel. Kui Mooses oli lõpetanud nendega kõnelemise, siis ta pani katte oma näo ette. Ja iga kord, kui Mooses läks Issanda palge ette temaga rääkima, pani ta katte ära kuni väljatulekuni; ja olles välja tulnud, rääkis ta Iisraeli lastele, mida oli kästud. Siis Iisraeli lapsed vaatasid Moosese palet, sest Moosese palge nahk hiilgas. Aga Mooses pani jälle katte oma näo ette, kuni ta läks sisse, et temaga rääkida.  Teine Moosese raamat 34:29–35

Igal inimesel on elus hetki, mil ta kogeb pühaduse tunnet. Paljud eestlased on seda tunda saanud laulupeol lauldes või kaasa elades. Vanemad inimesed mäletavad Balti ketis käsikäes seismise tunnet või seda, kuidas taasiseseisvumise eel olid kirikud rahvast täis, sest inimesed tahtsid palvetada kodumaa vabaduse eest. Sama pühaduse tunde loob vabariigi aastapäeval lipu heiskamine või hümni laulmine.

Pühadust kogeme ka oma isiklikus elus. Selleks võib olla lapse sünd siia maailma või abiellumine. Tihti on pühadusetunde kogemisega seotud püha ruum – kirik. Jumalat võib inimene küll kogeda kõikjal, kuid pühakoda on üks eriline pühaduse tunnetamise paik. Olgu tegu kirikupühadega või isikliku elu tähtpäevadega, pühakotta tulek annab sellele teise mõõtme.

Pühadust kogeb inimene palvete läbi Jumalaga kõneldes. See asetab inimese elus asjad paika. Palvetamise tulemusel Jumalalt saadud abi aitab eriliselt tunnetada Jumala suurust ja pühadust. Kõikvõimas Jumal aitab lihtsat ja tavalist inimest – kas võib olla sellest suuremat pühaduse tunnet? Tihti muudab selline usuline kogemus elu. Uskmatust võib nii saada kristlane ja usuliselt passiivsest koguduseliikmest võib kujuneda aktiivne ristiinimene. Jumala kirkuse kogemine muudab inimest.

Kui Mooses Siinailt laskus ühes tunnistuslaudadega, siis ta palge nahk hiilgas niivõrd, et inimesed kartsid talle läheneda. Kirkus võib olla ka hirmutav. Pühadusega kohtudes tunneb inimene oma puudujääke ja patusust.

Nii nagu tuppa paistev päikesekiir toob esile seal oleva tolmu ja mustuse, nõnda toob Jumala kirkus esile elu vead ja probleemid ning kutsub meid nendega tegelema ja oma elu muutma. Kümme käsku, millega Mooses naasis Siinai mäelt, ja armastuse kaksikkäsk, millega Jeesus võttis kokku käsuõpetuse, annavad selleks juhised. Nii muudab Jumala kirkusega kohtumine inimest.

Väga sarnane Moosese kirgastamiskogemusega on Jeesuse kirgastamise lugu Uues Testamendis, kus palvetamise ajal Jeesuse näoilme muutus ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks. Jeesuse puhul oli tegu kinnitusega, et ta on Jumala poolt saadetud Päästja.

Teisalt oli see ettevalmistus tema kannatusteele, sest tema kirgastamisel ilmusid Mooses ja Eelija, kes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal Jeruusalemmas tuli täide viia. See oli Jeesuse elus hetk, mis tõestas, et ta on rohkemat kui tavaline inimene. Ta on Jumala Poeg. Meiegi elus annab Jumala pühaduse kogemine jõudu minna läbi raskuste ja kanda oma koormaid.

Kui Mooses koges Jumala kirkust, siis tema nahk hiilgas. Kui Jeesus kirgastati, muutus ta näoilme. See tähendab, et Jumala kirkuse kogemine muudab inimest ja seda märkavad ka teised. Ristiinimene peaks oma eluga andma tunnistust usust ja Jumalast. Kogedes Jumala kirkust, on meie ülesanne jagada seda maailmas edasi teistele inimestele.

Mäejutluses lausub Jeesus: „Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.“ (Matteuse evangeelium 5:14–16)

Mooses muutis maailma, edastades Jumala poolt antu inimestele, ja kümme käsku on siiani olulisel kohal meie kultuuriruumis. Jeesus, surres ristil, lunastas inimeste patud ja see muutis maailma. Nii on igal kristlaselgi ülesanne jagada Jumala kirkust selles maailmas, täites misjonikäsku:

„Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!“ (Matteuse evangeelium 28:19–20)  Misjonikäsu täitmine seisneb selles, et inimene elab Jumala tahte kohaselt ja annab oma eluga hea tunnistuse usust. See tähendab, et ta levitab Jumala kirkust selles maailmas ja mida rohkem on maailmas valgust, seda vähem on siin pimedust.

Nii tasub meil mõeldes Moosese ja Jeesuse kirgastamisele olla ühenduses elava Jumalaga, et tema annaks meiegi ellu oma kirkuse ja et võiksime seda peegeldada teistele ning muuta selle läbi maailma paremaks.

Aamen.

Kaido Soom

Tartu praostkonna vikaarõpetaja