Kui Jumal tuleb jumalateenistusele ja seal ka sõna võtab …

Kuulge Issanda sõna, Soodoma pealikud, pane tähele meie Jumala õpetust, Gomorra rahvas! Milleks mulle teie tapaohvrite hulk? ütleb Issand. Ma olen küllastunud teie põletusohvrite jääradest ja nuumveiste rasvast. Härjavärsside, tallede ja sikkude veri ei meeldi mulle. Kui te tulete vaatama mu palet, kes nõuab siis teilt mu õuede tallamist? Ärge tooge enam tühiseid ande, ohvrisuits on mulle vastumeelt. Noorkuu ja hingamispäev, koguduse kokkukutsumine − ma ei salli nurjatust ja pühapidamist ühtaegu. Mu hing vihkab teie noorkuid ja seatud pühi; need on mulle koormaks, ma olen tüdinud neid talumast. Kui te käsi sirutate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte, sest teie käed on täis verd!

Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Õppige tegema head, nõudke õigust, aidake rõhutut, mõistke vaeslapsele õigust, lahendage lesknaiste kohtuasju! 

Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.

Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.

Jesaja 1:10−20

Kujutlegem mõttes mõnda hoonet,  mis ehitati kunagi ammu. Alguses oli see uus ja ilus, lõhnas värskelt ja seal oli tore elada ja toimetada. Aja jooksul aga on see hooletusse jäänud, remontimata ja lagunenud, sest elanikud ei kandnud selle eest hoolt. Eestimaal võib selliseid hooneid ka reaalselt näha. Katuski juba sisse langenud. Peavarju leiavad seal ehk ainult asotsiaalid …

Selliseks võib kujuneda ka Jumala rahva, kiriku, koguduse ja iga uskliku vaimulik olukord, kui osadus Jumalaga hooletusse jääb, kui enam ei juhinduta Jumala sõnast ega parandata meelt või tehakse seda ainult formaalselt, käiakse „ajaga kaasas” ja tegutsetakse omapäi, nagu inimlikult arvestades paremaks peetakse. Seda nii usu osas − valitakse ise, mida uskuda ja milliseid jumalaid teenida − kui ka ühiskondlikus elus. Just sellist olukorda Vana Testamendi Jumala rahva puhul prohvetid sageli kirjeldavadki, teiste hulgas ka Jesaja:

Kuidas küll sai hooraks ustav linn? Ta oli täis õigust, õiglus asus seal. Aga nüüd − tapjad! Su hõbe on muutunud räbuks, su vein on veega lahjendatud (st su Jumalast antud väärtused on alla käinud). Su vürstid on tõrksad ja varaste seltsimehed: igaüks armastab meelehead ja himustab kingitusi. Vaeslapsele ei tee nad õigust ja lesknaise kohtuasi ei jõua nende ette (valitseb korruptsioon) (Jesaja 1: 21-23).

Kõike seda olukorda näeb ka Jumal ja annab sellele hävitava hinnangu. Ta nimetab Jeruusalemma lausa Soodomaks ja Gomorraks. Ja tasub tähele panna, et see pole prohveti isiklik arvamus või liialt tugev kriitikameel, vaid nägemus (salm 1), st Jumala enda antud sõnum.

Seejuures on vapustav, et jumalateenistus käib edasi ja rahvas nähtavasti ei adugi, et midagi eriti korrast ära oleks − templis ohverdatakse ette nähtud ohvreid, suitsutatakse, palvetatakse ja lauldakse, peetakse ette nähtud pühi. Nii juba sajandeid, vastavalt Jumala enda korraldustele. Liturgiliselt pole sellele midagi ette heita.

Ometi ütleb Jumal, kui väljenduda tänapäevaselt, et tal on kõigest sellest kõrini ja ta ei taha seda näha ega kuulda. Isegi palveid ei võta ta kuulda, sest palvetajate käed „on täis verd” ehk ülekohut. Seega, kogu jumalateenistus on tegelikult tühine ja mõttetu.

Aga Jumal ei anna üksnes karmi hinnangut, vaid ka selged juhtnöörid, mida ette võtta: Peske endid, puhastage endid, saatke oma tegude kurjus mu silme eest, lakake paha tegemast! Õppige tegema head … (Järelikult rahvas seda enam ei oskagi …)

Ja kui seda tehakse, siis on ka Jumal väga valmis jutule võtma: Tulge nüüd ja seletagem isekeskis, ütleb Issand. Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.

See on üleskutse õigele meeleparandusele ja usule, nii nagu Jumal seda näha tahab. Kui Jumal tuleb ja kõnetab, annab ta kõigepealt olukorra kirjelduse tema silma läbi,  siis täpsed juhised, kuidas meelt parandada, ja imelised tõotused. Nii ka näiteks Ilmutusraamatu 2. ja 3. peatükis ning Ristija Johannese kuulutuses.

Aga valik jääb meile: Kui te tahate ja kuulate, siis te saate süüa maa parimat vilja. Aga kui te tõrgute ja panete vastu, siis sööb teid mõõk. Jah, Issanda suu on kõnelnud.

Jumalat tasub usaldada ja ta sõna kuulda võtta! Aamen.

Aare Kimmel

Rannamõisa ja Randvere koguduse õpetaja