Ajakirjanik teenib tervet kogudust

Tartu ülikooli usuteaduskonna üliõpilased Gertie Feldveber, Urmas Koorits ja Kristel Algvere käisid kolmapäeval, 18. novembril praktilise teoloogia lektori Kaido Soomi aine „Praktilise usuteaduse sissejuhatus“ raames ajalehe Eesti Kirik toimetuses kohtumas ajalehe peatoimetaja Sirje Semmiga.

Ajaloost tänasesse päeva

Teemasid, mida selle sissejuhatava aine raames läbi arutatakse, on tõesti seinast seina, kirikumuusikast, arhitektuurist, aga ka kiriku juhtimise ja oikumeeniaga seotud teemad on esimesteks sammudeks kirikus toimuva mõistmisel. Üks oluline punkt on kiriku ja ühiskonna omavahelised suhted, sh kommunikatsioon. Viimase puhul oligi paslik vaatamas käia, kuidas näeb välja kiriku ajakirjanduslik töö.

Alustuseks andis peatoimetaja Sirje Semm ülevaate ajalehe Eesti Kirik ilmumise ajaloost, tõstes esile taasiseseisvumisaegset esimest peatoimetajat Joel Luhametsa ning toonast peapiiskoppi Kuno Pajulat ja ka Tiit Salumäed ajalehe taas käima lükkamiseks tehtud pingutuste eest kolmkümmend aastat tagasi. Nägime ka 1923. aasta lehenumbri koopiat ja saime teada, et 2023. aastal saab Eesti Kirik tegelikult juba saja-aastaseks.

Peatoimetaja nimetas end rõõmsalt „üleajateenijaks“, sest kui 1995. aastal küsis toonane lehe peatoimetaja Kadri Ugur, kas Sirje Semm oleks valmis kandideerima ajalehe Eesti Kirik peatoimetajaks, ei osanud Sirje Semm ette näha, et ta pühendab oma elust 25 aastat sellele ametile. Suureks toeks oli talle kogemus Võru praostkonna lehe Sõna kaastööliseks olemisest, aga loomulikult ka see, et ta oli Tartu ülikoolis ajakirjandust õppinud ning eelnevalt Põlva lehes Koit töötanud.

Üks hea ajaleht peab sisaldama

Vestlus kulges mõnusas tempos ja üliõpilastel oli palju küsimusi. Räägiti sellest, kuidas lehte kokku pannakse, kuidas jõuavad lood toimetusse ja mismoodi näeb välja nende toimetamise protsess. Sirje Semmi sõnul loetakse üht lugu rida realt enne trükkiminekut mitmeid kordi. Kuna leht ilmub kord nädalas, on põhjalikuks lehetegemiseks aega. Loomulikult on mõne looga rohkem tööd kui teisega, toimetaja töö ongi lõputu. 

Ajalehel on ka teoloogiline konsultant, Kaido Soom, kes samuti loeb enne lehe trükki minekut kõik lood üle. Kui mõnd teksti on vaja põhjalikumalt kaaluda, siis annab sellele oma hinnangu ajalehe Eesti Kirik kolleegium, kuhu kuuluvad Mihkel Kukk, Tiit Salumäe, Jüri Ehasalu, Kaido Soom, Sirje Semm, Anna-Liisa Vaher, Priit Rohtmets, Toomas Nigola ja Regina Hansen.

Mitmel korral jõuti arutelus tõdemuseni, et ajaleht Eesti Kirik ei hoia enda käes tõemonopoli, vaid oluline on, et kõik EELK vaimulikud saaksid lehes sõna. Väga oluline on diskussioonivõimaluse pakkumine – arvamusi on igas suunas, kõigega ei pea nõustuma, küll aga on tervislik teine pool ära kuulata. Üheskoos jõuti arusaamisele, et ajakirjanikul on terve koguduse ees vastutus. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudusse võib kuuluda erinevaid inimesi, oluline on hoida dialoog nende vahel avatuna, siiamaani on see õnnestunud.

Kristel Algvere