Eesti kirikuelust suvel 1933

Isakoju kutsuti piiskop Kukk, luterlasi meelitasid «võõrad usud», Joosep Kapi sünnist möödus 100 aastat ja Hasselblattide perel täitus 300 a kiriku teenistuses.

«Jeesus nägi Nataeli enese juure tulevat ja ütles temast: Ennäe! Üks tõsine Israeli mees, kelle sees ei ole kavalust.»
Need sõnad öeldi 28. juulil Tallinna toomkirikus. 25. juulil oli meie esimene luteri usu piiskop Jakob Kukk oma Jumala juurde lahkunud.

Lahkus piiskop Jakob Kukk
Konsistoorium teatas: «Jumala tahtmisel lahkus pika ja piinarikka haiguse järele esimene Eesti Ew. Lut. usu kiriku piiskop Jakob Kukk. Tema ülesandeks oli Eesti Ew. Lut. usu kirikut juhtida rasketel ülemineku aegadel. Ta suutis kirikut läbi viia revolutsiooni tagajärjel tekkinud segadustest, ta oli Eesti kiriku rajajaid, riigi ja kiriku lahutamisel kaitses ta sihikindlalt kiriku huvisid, ta viimane samm sel alal leidis terve kiriku ühemeelset heakskiitmist.»
Kadunu oli sündinud 9. septembril 1870 (ukj) Tartu Maar­ja kihelkonnas Ilmatsalus. 1891–1895 oli ta Tartu ülikoolis õppinud usuteadust. Prooviaasta möödus Rõuges õpetaja Hanseni juures. Ametisse õnnistati 1899. a Riia Jakobi kirikus. Töö viis teda mitmele poole, sealjuures Rõugesse ja Peterburi Jaani kogudusse Rudolf Kallase juurde ning Keila kirikusse. Vabadussõja tegi läbi kaitseväe vaimulikuna. II kirikukongress valis Kuke 1919. aastal esimeseks Eesti luteri usu piiskopiks.
Piiskopi ärasaatmisel viibisid riigivanem Jaan Tõnisson, Riigikogu esimees Karl Einbund jt tähtsad riigitegelased. Musitseerisid koorid ja kaitseministeeriumi orkester.
6. augustil oli Põltsamaa kirikus piiskop Kuke mälestuseks vaimuliku muusika õhtu. Esinesid Põltsamaa meeskoor hr Alleri juhatusel, Udu Topman (tšello ja laul) ning Meeta Tari (orel). Alustati koguduse lauluga «Kui ükskord pean mina». Õhtupalve järel laulis kogudus «Nüüd hingvad inimesed» ja vaikses palvemeeleolus lahkuti kirikust.

Mõru meel lahkhelidest
Lahkunust jäi maha ka probleeme. Muret tegid lahkhelid kogudustes ning ka koguduste ja kiriku keskvõimu vahel. Mustjala kogudus oli 1927. aastast õpetajata. 1932 hakkas siin jutlustama Võrumaalt pärit Alfred Tõeleid-Kliimand, kellel polnud selleks ei teoloogilist haridust ega volitusi. Sõnaka mehena leidis ta poolehoidu, kogudus kuulutas end «vabakiriklikuks» ega tahtnud alluda konsistooriumi korraldustele, kuigi koguduse põhikiri seda nõudis. Sündmustest Mustjalas kirjutati isegi Soomes, August Mälk pani aga selle oma komöödiasse «Neitsid lampidega» (1933).
Tüliküsimusi tuli lahendada veel Halliste, Räpina ja Vastseliina koguduses. Muret tegi ka luterlike koguduste liikmete üleminek apostlikku õigeusku, roomakatoliku kiriku hõlma või lahkusuliste ridadesse. Öeldi küll, et «üks ristiusk kõik», aga mõru meelt põhjustas see ikkagi. Vaheastmeks «võõrastesse uskudesse» üleminekul olid luterlikust kirikust võrsunud evangeeliumi kristlased, vabakristlased jt.
Baptistid olid saavutanud edu Audrus, Tahkurannas ja Ridalas. Kose Haridusseltsi majas olid oma koosolekut pidanud adventistid. Kuusalus tegutsesid nn Normanni usulahu pooldajad. Pöides ja Jämajas olid end sisse seadnud metodistid. Juurus pidasid lahkusulised palvetunde Järlepa koolimajas. Rahutust põhjustasid ka Viljandimaa ja Ida-Harju. Ainult Lõuna-Eesti oli veel puutumata. Vastukaaluks korraldati evangelisatsiooni nädalaid ja selgituskoosolekuid.

Õpetajad tulid kokku
Vägeva jaama lähedal Vidriku talus toimus esimene õpetajate piiblinädal. Nn kosutusnädalal viibiti Jumala sõna juures, astuti harduses Jumala ette ja oldi vabad argikohustustest. Nädalat juhtis Berliini misjoniinspektor Erich Schnepel. Teemaks oli «Kristus kui uue jumalaosaduse ainsam alus ja allikas». Osa võttis ligi 30 õpetajat, 20 õpetajate abikaasat, usuteaduse üliõpilasi ja kristlike üliõpilasühingute liikmeid. Üks palvetund peeti ümbruskonna rahvale, kõnelesid E. Schnepel, H. Simojoki Soomest ning meie õpetajad H. Hansson ja H. Haamer.
Erich Schnepel oli tegev ka 25.–27. augustini kestnud II ülemaalisel kirikunoorte konverentsil. Räägiti teemadel «Patt ja noored», «Otsijad ja Kristus», «Noored võitluses Kristuse pärast», «Rahu ja lunastus Kristuses». Õpetaja Sommer rääkis luteri kiriku lahkumisest katoliku kirikust. Konverentsist võttis osa rohkem kui 120 kirikunoort.
20. juulil olid Kanepis koos tähtsamaid kirikuelu küsimusi arutamas Võrumaa õpetajad. Otsustati ühtlustada leeriõpetuse kava ja kestus ning propageerida nooremalt leeris käimist. Võeti nõuks peale leeritunnistuste hakata välja andma ristimise, abiellumise ja surma mälestuslehti. Toonitati, et enesetapjad tuleb matta austusavaldusteta, orkestri, koorilaulu ja laululehtedeta. Otsustati saata märgukiri Võru maavalitsusele, et keelataks jumalateenistuste ajal äritegevus kauplustes. Eriti häiris äritsemine otse kiriku vastas asuvas kaupluses.
Osavõturohke oli Tallinna Kaarlis 20.–24. augustini III pihtkonna noortele korraldatud kursus, kus võeti kõne alla teemad «Patt ja lunastus», «Sõda ja rahu», «Kristlane ja maailm», «Kristlane, seltskond, riik» ning «Noorsootöö hingelaad ja põhijooned». Teadmisi jagasid õpetajad Sommer ja Uhke, direktor Raudkepp ja üliõpilane Schilting.

Sada aastat Joosep Kapi sünnist
13. augustil meenutati Suure-Jaanis sealset kauaaegset köstrit, kihelkonnakooli juhatajat ja seltskonnategelast Joosep Kappi, kelle sünnist oli 12. mail möödunud 100 a. Hariduse oli ta saanud Valgas Jānis Cim­ze seminaris. Töötas lühemat aega Tormas Adam Jakobsoni juures, kus tema õpilaste hulgas oli ka Carl Robert Jakobson. 1853. aastast kuni surmani 1894 oli Suure-Jaanis kihelkonnakooli juhataja ja köster.
Kõikjal oli ta alustamas, juhatamas ja kaasa löömas: Kirjameeste Seltsis, Aleksandrikooli komitees, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsis, kohalikus muusikaseltsis Ilmatar, kooliõpetajate konverentsil või kirikutöös. Pooldas Jakob Hurda vaateid, sattudes vastuollu C. R. Jakobsoniga. Kirjutas kogudusele tarvitamiseks raamatu «Eesti ema».
Ka tema poegadest said tublid töömehed: Hans oli isa ametipärijana köster Suure-Jaanis, Aleksander Tallinna praost ja Artur muusikaprofessor. Tublid muusikamehed olid saanud ka tema pojapoegadest Eugen ja Villem Kapist.
Nii polnudki imestada, et Joosep Kapi 100. sünniaastapäeva tähistamisel andsid tooni tema lapsed ja lapselapsed, lisaks perekonna tuttavad eesotsas Mart Saarega. Vaimuliku talituse kirikus pidas muidugi praost Aleksander Kapp, orelil esines Artur Kapp, laulukoore juhatasid Hans ja Villem Kapp. Orelil esines ka Mart Saar. Laulu- ja mängukoorid olid eranditult Suure-Jaanist ja ümbruskonnast. Vaimuliku kontserdi tulu läks Suure-Jaani kiriku oreli parandamiseks.

300 aastat kiriku teenistuses
13. augustil helisesid Noarootsis kirikukellad. Toimusid eesti- ja saksakeelne jumalateenistus. Perekond Hasselblatt tähistas 300aastast kiriku teenistuses olemist. Alguse sai see 12. augustil 1633, kui Isaacus Hassel­blatt tuli Rootsist Tartu ülikooli usuteadust õppima. Nüüdseks oli sellest perekonnast võrsunud 15 kirikuõpetajat.
16. juulil ordineeriti Tallinna toomkirikus üldkiriku vikaarõpetaja ametisse teiste hulgas cand. min. Jaan Kiivit. Jutluse teemaks oli ta valinud loo Peetruse kalapüügist ja Jeesusest, kes kutsus teda hakkama inimestepüüdjaks. Ordineerija praost Aleksander Kapp rõhutas, et õpetajaametisse astujad jääksid kindlale usualusele, sest praegune aeg vajab mehiseid ja usujõulisi õpetajaid.
Kirikumuusika Sekretariaat andis välja uue vaimulike laulude kogu «Kirikukoor XI», mis oli ette nähtud vaimulike laulupäevade korraldamiseks 1934. Kogu sisaldas 17 laulu. Valitses soome muusika: Klemetti, Hannikainen, Maasalo, Leppänen ja Mäkinen. Klassikutest olid esindatud Haydn, Mozart ja Mehul. Oli veel laule Miina Hermannilt ja Rudolf Tobiaselt ning üks vene ja läti viis. Suur osa laule oli orkestreeritud.
Hiiumaal Suuremõisa lossipargis oli 6. augustil esimene kiriklik laste laulupidu ja vabaõhu-jumalateenistus. 20. augustil peeti Karula kirikus piiblipüha. 27. augustil toimus Kullamaa ligidal linnamäel kihelkonna vaimulik laulupäev, mis äratas tähelepanu ka naaberkihelkondades. Osa võtmas oli seitse koori ja kolm orkestrit kokku umbes 300 tegelasega.
Mati Märtin