Eesti Piibliseltsi 26. piiblipäev huvitavate ettekannetega
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 13. november 2019 Nr 45 /
Usuteaduse instituudis toimus 2. novembril Eesti Piibliseltsi 26. piiblipäev „Piibli keelest riigikeeleni ja emakeelne Piibel 280“.
Päeva avas Eesti Piibliseltsi esimees piiskop Tiit Salumäe. Seejärel tervitas kokkutulnuid rahvastikuminister Riina Solman, kes tuletas meelde piiblitõlkimise ajalugu Eestis ning avaldas soovi, et käesolev piiblipäev julgustaks tänaseid teolooge ja tõlkijaid tegelema uue piiblitõlkega.
Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender kõneles tänavusest eesti keele aastast ja mõningatest keeleseostest Piiblis. Muu hulgas andis ta ülevaate mõiste „emakeel“ kujunemisloost, märkides seejuures ära nii Martin Lutheri keskse koha kui ka Pühavaimu kiriku õpetaja Georg Mülleri, kes kasutas eesti keeles teadaolevalt esimesena sõna „emakeel“.
Keeleteadlane Mart Rannut juhtis tähelepanu kultuurimõjuritega arvestamise vajalikkusele Piibli tõlkimisel. Sihtkeelest lähtekeelde tõlkimisel tekitavad raskusi nii erinev keelestruktuur kui ka mitmesugused kultuurilised tabud ja stigmad ning sihtkeeles puuduv sõnavara.
Ajaloolase Jaan Bärensoni ettekanne „Eestikeelse Piibli mitu juubelit“ vaatas tagasi Piibli esmatrükiga (1739) seotud tähtpäevadele 100, 150 ja 200 aastat pärast selle esmailmumist. Põhirõhk oli 30 aasta tagustel sündmustel, kui eestikeelse Piibli esmailmumisest möödus 250 aastat.
Sel murrangulisel ajal rajati Piibli monument, anti välja Toomas Pauli tõlgitud Uus Testament ja soomlaste abiga trükitud „Suure Piibli“ vähendatud formaadis väljaanne. Sellega algas piiblite sissevedu Eestisse. Piibliselts on pärast taastamist 1991. aastal jätkanud Piibli esmailmumise tähistamist konverentside ja näitustega.
Usuteaduse instituudi dekaan Randar Tasmuth kõneles teemal „Algkristliku enesemõistmise lingvistilisi küsimusi“ ja Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja Urmas Nõmmik teemal „Värskeid pudemeid Genesise tõlkimise ja eksegeesi mailt“.
Pikema ettekandega uusheebrea piiblitõlke küsimustest esines Ray Pritz Iisraeli Piibliseltsist. Ta tutvustas värsket piiblitõlget uusheebrea keelde ning vaatles mitmeid tõlkes probleemseid mõisteid nagu Jumala nimi JHWH ja sõna juudid Johannese evangeeliumis.
Pritz kirjeldas ka ainulaadset olukorda Iisraelis, kus 20. sajandil hakati uuesti kõnelema keelt, mida ei kasutatud sajandeid. Keel on aga väga palju muutunud ja Vana Testamendi tõlge tänapäevasesse heebrea keelde puudub senini. Iisraeli Piibliselts on nüüd tõlkimisega alustanud ja Ray Pritzi sõnul saab tervikpiiblit tänapäevases heebrea keeles lugeda juba 4–5 aasta pärast.
Eesti Piibliselts
