Jeesus annab meile neli õppetundi

Aga seal oli inimene, kes oli olnud haige kolmkümmend kaheksa aastat. Kui Jeesus nägi teda seal lamamas ja sai teada, et ta on juba nii kaua aega haige, küsis ta temalt: „Kas sa tahad terveks saada?“ Haige vastas talle: „Isand, mul ei ole kedagi, kes mind aitaks tiiki, kui vesi hakkab liikuma. Sellal kui mina olen alles teel, astub mõni teine sisse enne mind.“ Jeesus ütles talle: „Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!“ Jh 5:5–8

Toon tänasest kirjakohast, milles Jeesus tervendab hingamispäeval halvatu, välja neli õppetundi.

Esimene õppetund on see, et haige inimene võib-olla ei tahagi terveks saada. Miks siis muidu küsib Jeesus 38 aastat kannatanud halvatult: „Kas sa tahad terveks saada?“? Seda, et Jeesus küsimust pilkavalt ei mõtle, kinnitab ka sünoptikute kirjeldus pimedate tervendamisest (Mt 20:32 ja paralleelid), kus Jeesus samamoodi küsib: mida te tahate, et ma teile teeksin?

Võib-olla tundub ebausutav, et inimene, kes kannatab mingi haiguse all, millest ta ise aru saab, ei taha terveks saada. Ent selline võib lugu olla siis, kui inimene ei taha oma haigust endale tunnistada. Jumal näeb seda haigust, isegi teised inimesed näevad. Aga haige ise vaatab sellest mööda.

Selline haigus on ka patt. Inimene ei taha endale tunnistada, et ta on patune. Jumal ütleb talle seda Püha Vaimu läbi. Võib-olla ütlevad talle seda ka teised inimesed. Kuid too inimene ei kuula, sest tal on patus elada lihtsam kui sellest välja saada.

Oleme kõik näinud sõltlasi (alkoholist, uimastitest, hasartmängudest, erootikast, nutimaailmast jne), kes ei taha oma haigust tunnistada või siis tunnistavad, kuid ei taha ise midagi ette võtta, et sellest haigusest vabaneda. Sellistele inimestele tuleb meenutada, et nad on haiged. Kuid inimlikust meenutamisest on tavaliselt vähe kasu, sest meenutajat ennast hakatakse hurjutama: kas sina, kes söandad visata esimese „kivi“, oled ise õige! Meenutama peab Jumal. Meie loos meenutabki halvatule tema haigust Jumal ise ja halvatu, nagu selgub, tahabki haigusest vabaks saada. Jumal on halastanud! Halastaks ta meilegi!

Teine õppetund meie loost on see, et pattu võib näha diametraalselt erinevalt. Meie loos on juudi religioossed juhid kindlad, et hingamispäeval ei tohi kanderaami kanda. Ja neil on õigus! Nt 2Ms 20:8 ütleb Issand: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!“ Ja Jr 17:22: „Ärge viige hingamispäeval koormat välja oma kodadest ja ärge tehke ühtegi tööd …“

Kas siis sellise käsu vastu eksimine pole patt? Muidugi on!

Ent Jeesus, nagu näeme, ise lausa vilistab selle patu peale. Ta ju ütleb halvatule: „Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni!“ Kusjuures Jeesus rõhutab, et too inimene kõnniks ringi (kr peripatéo) ja ärritaks käsumeelseid juute, mitte lihtsalt ei kõnniks minema. Järelikult ei pea Jumal siin hingamispäeva käsu vastu eksimist patuks! Miks? Sest Inimese Poeg on hingamispäeva isand, kes ei taha ohvrit, vaid halastust (Mt 12:7j ja paralleelid)!

Mt 7:12 ütleb Jeesus: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!“ Esmalt tuleb teisi kohelda nii, nagu tahetakse, et teised sind kohtlevad. Ja alles siis võib oma ohvri tuua.

Kolmas õppetund meie loost on see, et 38 aastat haige olnud inimene oli seda oma patu tõttu. Miks muidu ütleb Jeesus halvatusest tervenenule: „Ära tee enam pattu, et sinuga ei juhtuks midagi halvemat!“? Vaga mees Iiob oli ka väga haige, kuid ta polnud pattu teinud, nagu hiljem selgus. Pimedalt sündinu polnud Jh 9:3 järgi samuti pattu teinud, sest temas pidid saama avalikuks Jumala teod.

Ent meie loo halvatu oli pikalt haige just oma patu pärast. Võib-olla oli ta oma patu unustanud või ei tahtnud seda endale tunnistada. Ta lootis oma haiguses ju ainult meditsiini, antud juhul alternatiivmeditsiini peale: jõuda õigel ajal Betsata tiiki. Iga haige peaks seega püüdma välja selgitada, kas ta on haige oma patu pärast või mingil muul põhjusel.

Kui arstid enam ei saa aidata, siis tuleks pöörduda vaimuliku poole, meelt parandada ja Jumala ees oma patud andeks paluda. Mitte pöörduda järjest uute arstide poole, kas siis professionaalide või isehakanute poole. Muidu võib juhtuda nii, nagu juhtus Mk 5 järgi veritõbise naisega, kes oli ravile kulutanud kogu oma varanduse, kuid jäänud veel enam haigeks.

Ja neljas õppetund meie loos on see, et haigusest tervenenuga võib minna veelgi halvemini, kui see oli tema haiguse ajal. Tuleb meelde Mt 18 lugu südametust sulasest, kelle laenu tema isand kustutas ehk ravis ta terveks, kuid kes ise oma võlglasele ei halastanud ehk tegi pattu. See sulane anti piinajate kätte.

Kes meist on selline inimene, kelle peale Jumal pole pidanud halastama? Ent kui Jumal on meie peale halastanud, siis peame ka meie teiste peale halastama. Muidu satume piinadesse ja me ei tea, kui kaua need kesta võivad. Võib-olla terve igaviku. Aamen.

Mart Jaanson

Nõo koguduse õpetaja