Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Jeesus annab meile sobiva leiva

/ Autor: / Rubriik: Jutlus / Number:  /

Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist. Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised! Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?“ või „Mis me joome?“ või „Millega me riietume?“ Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast. (Mt 6:25–34)

Mäejutluses asetab Jeesus sõrme meie elu paljudele valdkondadele, puudutades siinkohal muresid ja kalduvusi. Ta annab nõu maapealseid aardeid mitte koguda, pöörata tähelepanu oma nägemise eristusvõimele ja kinnitab, et keegi ei saa teenida kahte isandat (Mt 6:19–24). Nii see on. Kõik need sõnad saavad oma sisulise kaalu meieisapalvest (Mt 6:9–13). See palve valgustab kogu mäejutlust ning häälestab selle lugemist ja kuulamist.

Jeesuse kõne suundub sihikindlalt Jumala kuningriigi ja tema õiguse otsimise poole. Ärge siis muretsege! Kolm korda kuuldud nõuanne loobuda kasutust muretsemisest kujundab Jeesuse seekordse õpetuse telje. Esmalt asetab Jeesus inimese hinge ja ihu kõrgemale toidust ja rõivastusest. Vahel tõlgitakse kreeka sõna psychē sõnaga „elu“, ent ka otsene tõlge „hing“ on mõistetav. Hing ei vastandu ihule, vaid pigem täiendab seda ja koos nad hõlmavad tervet inimest. Muidugi vajavad hing ja ihu sööki, jooki ja kehakatet. Ihu, hing ja kogu elu on antud Looja poolt ning Jumal on ka toiduse ja katte Looja ning andja, kes on truu oma loodu suhtes ja keda saab usaldada igapäevastes elulistes asjades.

Teiseks asetab Jeesus meie silmade ette võrdpildi – Jumal toidab taeva linde ja ehib lühikese elueaga lilli väljal. Keegi neist ei muretse millegi pärast ja nad aitavad meil meelde tuletada muretsemise mõttetust. Liiliad võisid olla Jeesuse sõnas mõeldud lilled seetõttu, et Saalomoni kuninglikku luksust võrreldi liiliatega.

Ühelt poolt on lühiajaline liilia siis kaunimgi, kui oli Saalomoni kaduv luksuslikkus. Ometi on ka liilia nagu rohi, mis närtsib ja mida kuivanuna saab tule tegemisel kasutada. Iga Jeesuse sõna kuulaja on aga veelgi rohkemaga rüütatud ja veelgi hinnalisem!

Kolmandaks on lindudele ja lilledele vastandatud isegi varanduse eest muretsevad paganad. Jeesus otsekui küsib, et ega teie ometi taha saada nende sarnasteks. Jeesuse sõna peamõte on Jumala kuningriigi taotlemine, mis toob kaasa kahesuguse tulemuse. Esiteks jääb siis kõrvale muretsemine ajutiste ja kaduvate asjade pärast. Teiseks leiab inimene kindlustunde – nõnda elavale inimesele annab Jumal kõike vajalikku.

Mäejutluse mõistmist kannab tõesti meieisapalve, kus me pöördume Jumala poole, kes taeva ja maa loojana toob meie kujutluste ulatusse oma kuningriigi, milles ei puudu igapäevane leib ega kogu elatis. Taevariigi pildiga seostuvad hästi taeva linnud, kes taevaselt Isalt ilma töö ja palumiseta toiduse saavad. Inimestena oleme lindudest küll erinevad ja me teeme vajalikku tööd, aga kuhu jääb vaid meile antud and uskuda Jumalat?

Ajad on vahel väga rasked ja ajalugu kordub. Matteuse evangeelium hakkas levima Juudi sõja järgsel ajal, mil meenutati suurt nälga. Jeruusalemm oli langenud roomlaste kätte ja laastatud ning koguduse liikmete kalduvus muretseda oli loomulik. Meie teeksime samuti. Jeesuse sõna mõistmist kergendab aga Galilea loodus, kus „taeva linnud“ meenutasid Jumala loovat sõna – „maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!“ (1Ms 1:20). Jumal lõi taeva ja maa ning toidab iga päev taeva linde just neile sobiva leivaga. Ta annab ka meile meie jaoks sobiva leiva, et võiksime teda usaldada oma igapäevastes asjades.

Jeesuse asetatud teeviit on lühike: otsige esmalt Jumala kuningriiki ja (selle) õigust! See kuningriik on tulevane täiuslik reaalsus, mille taotlemine laseb selle jõujoontel juba siinses ilmas toimivaks saada. Jumala kuningriigi ja tema õiguse poole sirutumine toob niisuguse rahu, mis katab mured ka elu lõpul, kui enam ühtegi küünart maisusele lisada ei saa. Külvakem siis ja lõigakem, tehkem ustavalt oma tööd ja usaldagem Jumalat!

 

 

 

 

 

 

Randar Tasmuth

emeriitõpetaja