Jumal päästab meid ära kurjast

Aga madu oli kavalam kõigist loomadest väljal, kelle Issand
Jumal oli teinud, ja ta ütles naisele: “Kas Jumal on tõesti öelnud, et te
ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” Ja naine vastas maole: “Me
sööme küll rohuaia puude vilja, aga selle puu viljast, mis on keset aeda,
on Jumal öelnud: Te ei tohi sellest süüa ega selle külge puutuda, et te ei
sureks!” Ja madu ütles naisele: “Te ei sure, kindlasti mitte, aga Jumal
teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate
Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.” Ja naine nägi, et puust oli hea
süüa, ja see tegi ta silmadele himu, ja et puu oli ihaldusväärne, sest see
pidi targaks tegema. Siis ta võttis selle viljast ja sõi ning andis ka oma
mehele, ja tema sõi. Siis nende mõlema silmad läksid lahti ja nad
tundsid end alasti olevat, ja nad õmblesid viigilehti kokku ning tegid
enestele põlled. 1Ms 3:1–7

“Eesti keele seletav sõnaraamat” ütleb, et kiusatus on tugev tahtmine teha
midagi lubamatut, sobimatut või mittearukat. Kiusatus võib olla miski või
keegi, mis või kes ahvatleb, meelitab. Uue Testamendi peirasmos tähendab
testimist või eksamit. Kiusatuses olemine on tõepoolest testi tegemine,
kas suudetakse Jumalale ustavaks jääda või antakse kiusatusele, kurjale
järele.

Kiusatustega on raske hakkama saada siis, kui ollakse väsinud, näljane,
nõrk või Jumalast eemal. Eeva ja Aadam olid tol päeval omapäi, kui
kuri otsustas oma võimalust kasutada. Võib-olla olid esimesed inimesed
ka väsinud ja võib-olla ka näljased. Võib-olla sellepärast oli maol lihtne
panna Eeva kahtlema Issanda sõnades, küsides: “Kas Jumal on tõesti
öelnud?” Näiliselt süütus küsimuses on peidus terve demagoogiline
arsenal, mis mõjub Eevale just nii, nagu on soovitud.

Eeva vastusest nopib madu välja selle, mida tal on lihtne ümber lükata. Varem võib-olla isegi tähelepandamatu puu muutub mao jutu mõjul Eeva silmis ahvatlevaks ja huvitavaks ning lubadus, et vili ei tapa, paneb käe selle järele sirutuma. Kõik, mis madu ütleb – Jumala poolt öeldu ümberlükkamine –, oleks ju nagu inimeste huvides. Nad saavad kohe uudset toitu, nad saavad võimu ja hakkavad nägema asju teisiti. Mainimata jätab madu ju selle, et tegemist on pooliku tõega ning kiiretel lahendustel on kaugeleulatuvad tagajärjed.

Tõepoolest, esimesed inimesed ei sure füüsiliselt, kui nad astuvad üle Jumala keelu. Nad surevad loomulikule osadusele Jumalaga ja edaspidi tuleb neil kanda koormat pidevalt teadlikult tehes valikuid hea ja kurja vahel. Inimene sureb tingimusteta usaldusele Jumala vastu ja peab seda tänapäevalgi üha uuesti ja uuesti üles ehitama. Soov olla Jumala sarnane, tunda head ja kurja, teha oma valikuid “ise”, ilma Jumalaga nõu pidamata, on viinud inimese tänaseks üsna keerulisse olukorda, kus katki on nii hinged kui loodu ja igatsust püha järele on aina raskem sõnastada.

Esimesed inimesed kukkusid eksamiga läbi. Aga Jumal ei jäta kedagi maha. Tema arm püsib teenimatult inimestega kaasas, sest inimene vajab Jumala kohalolu, et suuta teha valikuid hea kasuks, et suuta vastu panna kiusatustele, mis ilmuvad niipea, kui inimene on väsinud ja näljane ning jääb näiliselt üksi, Jumal tundub olevat kaugel eemal. Jeesust kiusab kurat (Lk 4:11) kõige enam siis, kui Ta on nõrk. Jeesusele pakutakse võimalust süüa, talle pakutakse võimu ja valitsemist, võimalust ilmutada enda tõelist olemust imelisel ja ootamatul viisil, mis kindlasti pidanuks inimesi mõjutama. Näiliselt ju kõik Jeesuse kasuks selles viletsas olukorras. Ja ometi oleks kuradi pakkumiste vastuvõtmine tähendanud maailmale pääsemise ja lunastuse kaotust.

Jeesus näitab oma tegelikku olemust sellega, et vastab igale pakkumisele: “Kirjutatud on.” Tuginemine pühakirjale aitab meidki kiusatustega hakkamasaamisel. Jeesuse eeskujule toetudes on võimalik igal hetkel pöörduda, teha õige valik hea ja kurja vahel. Valides hea, valime osaduse Jumalaga. Kiusatused ja ahvatlused on osa meie ajalikust elust. Kui meil läheb hästi, elu sujub ja on tasakaalus, ei tule need võib-olla meeldegi. Aga rasketel hetkedel, kui oleme nõrgad, haavatavad ja kaitsetud, on kiusatused kohal.

Nõnda nagu madu oskas Eevale läheneda just niisugusel viisil, mis toimis, nii on ka täna kiusatused otsekui individuaalsed, “just sinu vajadustele kõige sobivamad” pakkumised, kus väikeses kirjas on öeldud, et nende vastuvõtmine annab meid kurja meelevalda, viib eemale Jumalast ja tema armastusest. Neile pakkumistele on raske vastu seista, sest need näiliselt lahendavad meie keerulised olukorrad. Neile on raske üksinda vastu seista, lihtsam on seda teha Jumalat usaldades ja palvetades. “Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast!” (Mt 6:13)

Jumal päästab meid ära kurjast. Ta päästab meid ka kiusatustest. Ta päästab meid ka siis, kui oleme ikkagi kiusatustesse sattunud. Ta on andnud meile oma Poja, kes suutis kuradi pakkumistele vastu seista. Ja kui me Jumalast ja pühakirjast kinni hoiame, siis on meil lootust. Aamen.

Jane Vain

Järva-Madise õpetaja