Kes ei kahtle ega otsi, see ei jõua tõeni

Kui siis Johannes vangihoones kuulis Kristuse tegudest, saatis ta oma jüngreid temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?” Ja Jeesus vastas neile: „Minge teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: pimedad näevad jälle ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad ja surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi ja õnnis on see, kes ei pahanda ennast minu pärast!” Kui siis need olid läinud, hakkas Jeesus rahvahulkadele kõnelema Johannesest: „Mida te tahtsite näha, kui läksite kõrbe? Kas tuules kõikuvat roogu? Või mida te tahtsite näha, kui läksite välja? Kas pehme riidega rüütatud inimest? Ennäe, pehme riide kandjad on kuningakodades. Või miks te läksite välja? Kas vaatama prohvetit? Jah, ma ütlen teile, hoopis enamat kui prohvetit! Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.”

Matteuse evangeelium 11:2–10

Kolmas advendipühapäev on pühendatud Jeesuse eelkäijale ja teevalmistajale Ristija Johannesele. Mehele, kelle kohta Jeesus ütleb: Tema ongi see, kellest on kirjutatud: Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab sinu tee su ees.

Jeesus viitab siin prohvet Malaki ennustussõnadele. Sarnane sõnum on ka prohvet Jesaja raamatus – enne kui ilmub Issanda au, enne kui saabub Issanda käsivars, enne kui Jumal asub karjasena valitsema ja oma lambaid kokku koguma, kuuldakse Hüüdja häält.

Hüüdja häält, mis kutsub inimesi alanduma – Jumalale teed valmistama. Need Jesaja sõnad – valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! – juhatavad sisse ka kolmanda advendipühapäeva jumalateenistuse.

Evangeeliumiraamatud räägivad meile Ristijast Johannesest kui ühest kindlameelsest mehest, kes teab, mida teeb. Johannes on mõistnud missiooni, milleks Jumal on teda valmistanud. Julgelt ja häälekalt kutsub ta inimesi patukahetsusele ja meeleparandusele. Kõiki, kes teda kuulda võtavad, ristib Johannes Jordanis pattudest puhastumise ja Jumalalt armusaamise märgina.

Kui Jeesus Ristija juurde tuleb, tunneb Johannes Jeesuses otsekohe ära tõotatud Messia. Jeesust nähes ütleb ta: Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.

Veel kirjeldatakse meile Johannest kui julget meest. Ta ei karda tõde välja öelda selle maailma valitsejate kohta. Kui nelivürst Heroodes Antipas hakkab kokku elama oma venna naisega, kutsub Johannes avalikult valitsejat patuelust loobuma. Sellesama kriitika pärast ongi Johannes nüüd aheldatud ja vangikongi heidetud.

Pühapäeva evangeeliumilõik aga toob meie silme ette hoopis teistsuguse pildi Johannesest. Kindlameelse prohveti asemel näeme siin hoopis kahtlejat, kes saadab oma jüngrid Jeesuselt küsima: Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?

Tihti öeldakse usklike kohta – need on ühed lihtsameelsed inimesed, kel puudub kriitilise mõtlemise oskus. Nad võtavad tõe pähe igasugu muinasjutte. Tänapäeva inimene arvab oma nii-öelda tarkuses, et Jeesuse aja inimestel puudus igasugune kriitikameel, puudus võime kahelda, võime vahet teha tegelikkusel ja näivusel.

Tegelikkus on pigem vastupidine. Piibel on otsast lõpuni täis kahtlevaid ja kriitiliselt mõtlevaid inimesi – kõik Jeesuse lähimad jüngridki olid kahtlejad kuni Ülestõusnuga kohtumiseni. Õigupoolest ongi kriitiline, teaduslik mõtlemine välja kasvanud Kirikust.

Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist? Johannese kahtlused on ajendatud tõenäoliselt sellest, mida ta on meelde jätnud Messia kohta Vana Testamendi raamatutest. Johannes ootab kohtumõistjat, ootab Jumala õigust valitsema panevat Messiat. See, mida ta Jeesuse tegevuse kohta kuuleb, ei klapi täielikult selle Messia pildiga, kelle tulemist Johannes ise oli kuulutanud. Talle näib, et Jeesusel ei ole visklabidas käes, Ta ei puhasta rehealust, ei kogu nisu aita, ei põleta aganaid ära kustutamatu tulega.

Jeesus teeb oma esimesel tulemisel nõnda, nagu loeme pühapäeva Vana Testamendi lugemisest prohvet Jeremija raamatust. Kogu Tema töö siin maa peal on otsekui armastava Isa kutse: Pöörduge tagasi, taganenud lapsed, ma teen teid terveks teie taganemisest!

Ristija Johannes advendiaja teenäitajana juhatab meid ühe olulise tõsiasja mõistmiseni – kindla usuni jõuame just läbi kahtluste. Kes ei kahtle, kes ei otsi, see ei jõua tõeni. Kes ei küsi, see ei saa vastust.

Hoiatab ju Jeesuski oma jüngreid: Paljud tulevad minu nimel, öeldes: „Mina olen Kristus!” ja eksitavad paljusid. Ärge minge nende järel! Tõepoolest, kuis saaksime teha vahet tõel ja valel, kui me üldse ei kahtleks, kui me Jumala sõna valgel asju läbi ei kaaluks ega katsuks?

Katsugem vaimud läbi, kas nad on Jumalast, manitseb kogudust apostel Johannes oma esimeses kirjas. Ja küsigem Ristija Johannese kombel, kas meile kuulutatud Kristus on ikka seesama Kristus, kellest pühakiri tunnistab või kuulutatakse meile kedagi teist.

Usufanaatikud, kes ei kahtle, on kõige suuremad Jumala vaenlased. Läbi aegade on nad Jumala nimel palju kurja korda saatnud. Ega sellistest pole tänapäevalgi puudus. Nüüdsel ajal rüütavad nad ennast lisaks kristlikule rüüle veel ka teaduslikkuse rüüga. Aamen.

Hüllo-Kristjan Simson

Kärdla koguduse õpetaja