Keskendugem paastuajal Jeesusele

Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!
Hb 4:14–16
Kolmandal sajandil elanud teoloogist Origenesest räägitakse, et kui ta oli 17aastane, arreteeriti tema isa ristiinimeseks olemise pärast. Origenese tuliseks sooviks oli minna isa jälgedes, anda end üles kristlasena ning surra usumärtrina. Ema anus teda sellest mõttest loobuma ja koju jääma, aga põikpäine nooruk ei tahtnud sest midagi kuulda. Soovides poja elu säästa, pidi ema kiirelt tegutsema. Viimases hädas peitis ta ära kõik Origenese riided. Kuigi poeg mässas, ei reetnud ema riiete peidupaika. Nii ei saanudki Origenes kodunt lahkuda. Tal oli küll vaprust surra, aga mitte nii palju, et surmale alasti vastu minna.
See on õpetlik lugu leidlikust emast, kes mõistis, et tähelepanu juhtimine martüüriumilt alasti olemisele võib päästa poja elu. Igapäevakogemusest teame isegi, kui hästi töötab tähelepanu juhtimine millelegi muule. Lihtne on haigusvirila lapse või morni täiskasvanu meeleolu muuta, kui õnnestub ta mõte suunata halvalt enesetundelt või pahuruse põhjuselt teisale. Tähelepanu köitmist taotlevad teadlikult paljud reklaamifirmad, kes inimeste püüdmiseks lasevad lendu mõjusaid loosungeid: superseksikas, innovatiivne, teaduslikult tõestatud … – igaühele midagi usutavat ja ligitõmbavat. Nii manatakse tarbetu tarvilikuks. Meenub kohalik ärimees, kellel õnnestus aastate eest korraliku vaheltkasuga Aafrikasse maha müüa mitu tonni päevituskreemi. Meenuvad poliitikud, kes tähelepanu hajutamise nippi kasutavad tõsistest probleemidest kõrvalehiilimiseks või oma populaarsuspügalate hoidmiseks.  
Samamoodi tegutseb saatan – püüab kiusatusse, suunab tähelepanu. Naisele sosistab madu: «Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?» (1Ms 3:1), ning ahvatleb ta Jumala vastu astuma. Jeesuse pikast paastust tingitud näljale ja füüsilisele jõuetusele rõhudes ütleb kiusaja: «Kui sa oled Jumala Poeg, siis …» (Mt 4:3–6). Saatan ahvatleb Jeesust kogu maailma võimu ja hiilgusega, peaasi et Ta libastuks või unustaks oma ülesande. Jeesus aga vastab: «Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!» (Mt 4:10). Tema tähelepanu jääb kõigutamatuks.
Sageli peame vanakurja müütiliseks tegelaseks, kel saba ning sarved ja ebardlik välimus. Püha Peetrus hoiatab: «Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata.» (1Pt 5:8) Apostel ei rõhuta siin kohutavat välimust, vaid pigem üüratut ohtu. Seepärast tuleb olla valvas. Saatan ründab meid kõige õrnemast kohast ning väga raske on teda ära tunda, sest mõne jaoks võib ta end moondada ka «valguse ingliks» (2Kr 11:14). Nii mõnigi massimõrvar on oma tegusid õigustanud just jumaliku missiooni täitmisega.
Vanatühi tegutseb lihtsates asjades igapäevaelus eesmärgiga köita me tähelepanu, võita aega, jõudu, energiat, mõtteid. Seepärast naudib ta tülisid tühiste asjade pärast. Talle meeldib lõputu koosolek, kus midagi ei otsustata; enamuse diktatuur vähemuse üle konsensuse asemel; ühine vastutuse hajutamine seal, kus keegi peaks vastutuse võtma; bürokraatia, mis halvab hea; tulevikku suunatud lootusrikas äriprojekt, mis laastab oleviku; asendamatu inimene, kel pole aega teiste jaoks ega oma asenditesse süvenemiseks; kõlavad sõnad tühjade tegude taustal; soov meeldida aususe asemel. Elupeegli ees saaks seda loetelu veel pikalt jätkata ning vanatühi aina rõõmustaks, sest iga me leid enese kohta on juba paigutatud tema vanasse tühja kotti ning sinna mahuks veel lõputult tühja elu, sisutuid hetki.
Kuradi vältimiseks ei tohi keskenduda tema peibutistele ega süveneda tema olemusse, vaid pigem Jeesusesse, kes on kurja võitnud.
Jeesus on seisnud vastamisi suurimate kiusatustega, läbinud kõik inimliku olemise juurde kuuluvad mõõtmed ning suudab meile kaasa tunda, sest «on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta» (Hb 4:15). Kui Kristus on me tähelepanu keskmeks, kui Jumala lihakssaanud sõna püsib meis, siis võime meiegi ära võita kurja (1Jh 2:14).
Alanud paastuaeg kutsubki meid palve ja paastumise kaudu keskenduma Kristusele – Tema kannatusteele, ristilöömisele, surmale ja ülestõusmisele.
«Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!» (Hb 4:16). Peaasi, et me minemata ei jätaks! Isegi siis, kui selgub, et meil pole riideid.

Margus Kirja,
Jõelähtme koguduse õpetaja