Laulge Issandale uus laul

Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile. Ja kes Siionis alles jääb ning Jeruusalemmas järele jääb, seda hüütakse pühaks, igaühte, kes Jeruusalemmas on eluks kirja pandud, siis kui Issand on ära pesnud Siioni tütarde saasta ja uhtunud Jeruusalemmast ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga. Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks. Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul. Jesaja 4:2–6

Igal pühapäeval on oma teema ja kui sul jääb üks pühapäev kirikus vahele, siis oled jäänud ilma ka ühest teemast.

Selle pühapäeva teema on Cantate – Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid (Psalmid 98:1).

Seljataha jääv nädal on olnud eriline meie kirikule. Oleme võinud õnnistada ametisse kolm uut piiskoppi ja prohvet Jesaja sõna kinnitab tänases jutlusetekstis, et „Sel päeval on Issanda võsu iluks ja auks, ning maa vili on uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile“ (Jesaja 4:2).

Me oleme palunud uutele piiskoppidele Jumala armu ja juhtimist ning saatnud nad teele palvetades: „Kõigeväeline Isa, täida oma sulased armu ja väega, mille Sa andsid oma apostlitele, et nad võiksid kuulutada evangeeliumi ning juhatada nende hoolde usaldatud karja. Anna neile püsivust ja ustavust, alandlikku meelt ja tarkust Sinu rahva teenimisel. Julgusta ja kinnita neid kuulutama Sinu sõna ja seisma Sinu sõna tõe eest. Aita neil olla kogudustele ja nende töötajaile toeks. Kingi neile südamesse oma rahu ning kasvata nende usku, lootust ja armastust.“

Tänase pühapäeva teema paneb meid mõtlema muusika ja laulmise tähtsuse üle. Piiblis räägitakse väga palju laulmisest ja muusikast. Jutluse tekst on Vanast Testamendist prohvet Jesaja raamatu algusosast.

Muusika ja laulmine on meie rahvale väga oluline. President Toomas Hendrik Ilves ütles 4. juulil 2009 XXV laulupeo „Ühes hingamine“ avamisel, et eestlased on laulnud ennast eestikeelseks rahvaks ning vabaks, ja märkis, et laulupidu on puhas rõõm.

Nüüd oleme ühiskonnas ja kirikus mitmes mõttes uues ajastus. Kiriku kuulutuses on aga ikka oluline ühendav armastus. Lõhestamise ja süüdistamise asemel on õige aeg tulla tagasi juurte juurde. Muusika ühendab inimesed ühes tempos ja ühe taktikepi järgi laulma.

Sellel suvel koguneme Viljandisse 27.–30. juunil toimuvale kirikupäevale ja vaimulikule laulupeole. Ettevalmistused on täies hoos. Praostkondades on toimunud laulupeo eelproovid. Muusikatöö on praegu meie kiriku kõige arvukam ühistöö.

Piibli aegade kõige olulisem muusik oli laulik Taavet. Ta oli silmapaistev mees, kes elas umbes 3000 aastat tagasi. Taavet oli see, kes seadis Issanda kotta ametisse lauljad ja pillimängijad. Ta pani 4000 laulja ja pillimehe juhatajateks Aasafi, Heemani ja Eetani.

Taavet mainib neid 288 asjatundja hulgas, kes õpetasid ja juhendasid teisi. Kolme suure iga-aastase püha tähistamisel olid templis kohal kõik need 4000 lauljat ja pillimeest. Kui suurejooneliselt võis küll see võimas koor kõlada, sellest saame lugeda Esimese Ajaraamatu 23.–25. peatükis.

Suur osa meie teadmistest tolle aja muusika kohta on seotud Taavetiga. Ta oli  noor karjane ning temast sai kuningas ja võimekas organisaator. Taaveti kaudu saame muusikast Piibli aegadel kaunis palju teada. Näiteks, mis pille mängiti ja missuguseid laule lauldi, milline koht oli siis muusikal Taaveti elus ja Iisraeli rahva elus üldse.

Piiblis on kirjas palju laulusõnu, mille viise me kahjuks ei tea. Võib arvata, et need olid väga kaunid ja meeliülendavad. Psalmide sõnad annavad põhjust arvata, et nendel lauludel oli ka saatemuusika. Mis puutub pillidesse, siis neist Piibel üksikasjalikult ei räägi.

Me ei tea isegi seda, missune oli kannel või harf, millel mängis Taavet. On aga oluline, et iisraellased mõtlesid välja ja valmistasid mitmeid instrumente, nagu väärispuidust harfe. Üks on kindel – muusikal oli heebrealaste elus tähtis roll, eriti nende jumalateenistuses.

Muusikal oli oma koht kuningate kroonimisel, usutalitustel, aga ka sõjas. Muusika vaimustas kuningakoja liikmeid, andis hoogu pulmapidudele ja perekondlikele koosviibimistele ning lõi meeleolu viinamarja- ja viljakoristuspühadel. Muusika kõlas trööstiks ka siis, kui keegi suri.

Iisraelis oli muusikal mitmeid eesmärke. Oli teada, et muusika ülendab meelt ja häälestab prohveteid vastu võtma jumalikke sõnumeid. Näiteks Eliisa sai Jumalalt sõnumi keelpillimängu kuulates (Teine Kuningate raamat 3:15). Muusika kõlas suurtel pühadel. Noorkuupäevade ja pühade algusest anti teada kahe hõbetrompeti puhumisega.

Juubeliaasta esimesel päeval teadustas sarvehääl vabastust orjadele ning võlgade katteks müüdud maade ja majade tagastamist nende omanikele. Iisraellaste seas oli erakordselt häid pillimehi ja lauljaid. Ühel Assüüria bareljeefil on kujutatud, kuidas kuningas Sanherib nõuab kuningas Hiskijalt andamina mees- ja naismuusikuid. Seal oli esmaklassilisi muusikuid. Kõige suurem muusik oli siiski Taavet.

Tänase Cantate pühapäeva psalm julgustab meid: „Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid: tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu!” (Psalmid 98:1) Psalmide muusikast tuli heebrealaste julgus.

Eesti rahvale on muusika väga tähtis. Valmistume siis kõik selle aasta kiriku laulupäevaks! Kohtume Viljandis – RÕÕM ÜLE MAA.

Aamen.

Tiit Salumäe

emeriitpiiskop