Neli meest 20 aastat kiriku teenistuses

12. aprillil 1983. aastal said Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus neli noort meest õnnistuse astuda õpetajaametisse.
See põlvkond tuli usuteele ajal, mil riik tunnistas Kristuse elavaks Tema järgijate jälitamise ja vaenamise näol – see oli enam-vähem dissidendi tee valimine. Riigiorganite valvsa pilgu all võttis kirik aktiivselt osa muinsuskaitseliikumisest ja hiljem Eesti Komitee tööst.
Vabariigi sünd tõi kaasa kiriku varade erastamise ja omamoodi katsumuseks sai humanitaarabi jagamine. Avanes võimalus alustada tööd laste ja noortega ning luua suhteid sõpruskogudustega välismaal. Kirikuhooned on renoveerimist vajanud kogu aeg, vastu on tulnud võtta kirikusse tulijate tulv ning üle elada selle kahanemine.
Nüüdseks on elu rahunenud ja kirikul jääb rohkem aega ja jõudu tegeleda tähtsaimaga. Ehk nagu õpetajad ise kapitaliste parafraseerides naljatoonil ütlevad: «toota usku» ja «osutada lunastuse teenust».
Nii see algas
Algur Kaerma (40) nimetas oma eeskujuks Kadrina koguduse õpetajat ja omaaegset Järva praosti Henn Unti ning Tapa Jakobi koguduse õpetajat August Koblat. «Mõlemad olid siirad ja avalad inimesed,» lisas ta.
Mihkel Kukk (46) käis juba lapsena sageli kirikus ja tema kodus Pärnus peeti palvetunde. Pastori amet kui niisugune oli tema jaoks midagi erilist: täiesti omaette aukartustäratav seisus. Need pastorid, kellega ta rohkem kokku puutus, kinnitasid seda oma isiksusega. Mihkel Kukk nimetab kodukoguduse õpetajat Evald Saagi, isa kodukoguduse õpetajat Gustav Maaranda Mihklist, Harri Haamerit, kes sageli külas käis, Elmar Salumaad, kelle juures ta ise sageli viibis. Kirikutöös hakkas Mihkel Kukk aktiivselt osalema tänu Villu Jürjole ja vanemale vennale Kalju Kukele.
Mihkel Kukk leiab, et pastori ametis on pere toetus ääretult oluline, sest vaimuliku elu on paraku tavakodaniku omast erinev. Pühad ja pühapäevad, kui lastel on vaba aeg, on pastoril kõige suuremad tööpäevad. «Õnneks ei ole ma lootusetu töönarkomaan ning ikka olen leidnud aega pere jaoks. Kuna abikaasa Anneli töötab samuti koguduses, on meil õnneks ühine töörütm,» ütles Mihkel Kukk ja peab soodustavaks asjaoluks teineteise mõistmisel ja toetamisel sedagi, et oma tulevase naisega kohtus ta kirikus.
Tõnu Linnasmäe (43) on sündinud Petserimaal ja ristitud kuuvanuselt Petseri Püha Varvara õigeusu kirikus. Nooruses rändas Tõnu mööda Nõukogude Liidu kirikuid ja kloostreid, kaasas kodust saadud kristlik kasvatus. Elutee ristumisel Ago Viljariga julgustas viimane teda Usuteaduse Instituuti astuma.
Tõnu Linnasmäe õppimisaega jääb kolm aastat elukooli Elmar Salumaa käealusena. Esimesest töökohast Häädemeeste ja Treimani kirikus leidis Tõnu oma abikaasa Ly – väikese, visa ja tööka naise, kes on raskustes alati toeks ja juhib pühapäevakooli õpetajana nii praostkonna kui ka oma kirikus tööd lastega. Koos on üles kasvatatud neli tublit last, kellest vanemad juba ülikoolis käivad.
Heino Nurk (44) sündis apteekrite peres ja lõpetas keskkooli Abjas. On teeninud kogudusi Suure-Jaanis ja Kõpus, Räpinas ja Mehikoormas, Haiglahingehoiu Keskuse (1994) üks asutajaist. On õppinud UIs, lõpetanud TÜ usuteaduskonna ja omandanud magistrikraadi Princetoni Teoloogilises Seminaris.
Pilguga tulevikku
Algur Kaerma on kolmandat valimisperioodi Tapa linnavolikogu esimees. Ameti tõttu vaatab ta avaramalt ühiskonna arengule ja tema arvates on oluline, et ülikoolidesse läheb sel aastal põlvkond, kelle haridustee algas taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimesel aastal. «Nende inimeste seas on paljud viimase kolme-nelja aasta kestel EELKs konfirmeeritud, kellest loodetakse Eesti riigi jaoks edaspidi palju. Nad on tublid ja arukad inimesed, kelle üle tasub rõõmu tunda,» usub Algur Kaerma.
Mihkel Kukele teeb kõige rohkem rõõmu see, kui saab oma ametis olla kellelegi kasulik ja kui ta tunneb, et teda vajatakse. «Vaimuliku tööd ilma teenimisrõõmuta on vist väga raske teha,» arvab ta ja lisab, et tähtsusetu pole seegi, kui kogeb, et seda hinnatakse.
Tõnu Linnasmäe peab end pastoriametile lisaks majahoidjaks ja kantseleitöötajaks, sest needki tööd tuleb teha. Ta tunneb rõõmu noorte kirikusse tuleku ja takistamatu kirikutöö üle. Kurvaks teeb ühiskonna suurenev liberaalsus ja rahavõimu kasv. Ambla kogudus on ajalike murede lahendamisel läbi aegade sõpradelt abi saanud. See annab kinnitust õpetaja vajalikust tööst.
Soovime õpetajatele järgmisteks aastakümneteks õnnistust ja vastuseid veel vastamata palvetele!
Evi Sepp
Sirje Semm

Mihkel Kukk on teeninud aastatel 1983–1992 Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonda. 1. juunist 1992 Rapla koguduse õpetaja.
Algur Kaerma oli aastail 1983–1988 Anseküla ja Jämaja koguduse vaimulik; alates 1989. aastast Tapa Jakobi koguduse vaimulik, 1993. aastast lisandus Tamsalu Lunastaja koguduse teenimine.
Tõnu Linnasmäe teenib 1. juulist 1984 Ambla kogudust, olnud Järva-Madise ja Aegviidu hooldajaõpetaja. Viimased kümme aastat Järva praostkonna abipraost.
Heino Nurk elab, õpib ja töötab 1996. aastast (1997/98 viibis Eestis) Ameerika Ühendriikides. Teenib Baltimore, Washingtoni ja Seabrooki eesti kogudusi.