Piiblitõlke sõnastik sai keeleteo tunnustuse
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Piibel, Uudised / Number: 25. märts 2026 Nr 12 /
2025. aasta keeleteokonkursi peaauhinda jagavad kaks keeletegu: eesti keele õppele pühendatud koolikorraldus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses ja „Eesti vanema piiblitõlke sõnastik”. Rahvahääletuse võitis võrokeelne taskuhääling „Poodi man“.
13. märtsil Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi tunnustusüritusel ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, et keele tulevik ei ole iseenesestmõistetav ja keele hoidmine ei tähenda ainult reeglite järgimist: „Ükski keeletegu ei sünni juhuslikult. Need sünnivad tähelepanust, hoolimisest ja teadlikust valikust ning seal, kus keelt kasutatakse loovalt, targalt ja austusega.“
„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik“ annab ülevaate sõnavarast, mida kasutati varastes piiblitõlgetes aastatel 1600–1739, ning peegeldab põhja- ja lõunaeesti kirjakeele sünnilugu. Leksikonis on kokku 13 185 märksõna, mille kohta tuuakse kasutusnäiteid ja iseloomustatakse omaaegset tähendust. Sõnastik valmis tänu uurimisrühmale, mida juhtis Kristiina Ross ja kuhu kuulusid Inge Käsi, Maeve Leivo, Ahti Lohk, Anu Pedaja-Ansen, Heiki Reila, Annika Viht. On igati sümboolne, et teos ilmus eesti kirjakeele 500. juubeliaastal.
Teiseks peaauhinna vääriliseks keeleteoks pidas žürii eesti keele õppele pühendatud koolikorraldust Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. 2025. aasta lõpus otsustas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur muuta kooli õppekorraldust, et õppijate eesti keele oskuse arengut paremini toetada, et noored omandaksid eesti keele tasemel, mis võimaldab neil Eestis edukalt toime tulla.
Ministritest koosnev žürii tõstis 34 kandidaadi seast esile ka Eesti Keele Instituudi tööd järjepidevuse hoidmise eest õigekeelsussõnaraamatu väljaandmisel. Rahvahääletuse võitis võrokeelne taskuhääling „Poodi man“.
Keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Keeleteo konkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Emakeele Selts.
Eesti Kirik
