Rikkalik õnnistus jääb kestma

1Ms 32:23–32

Kuid veel selsamal ööl ta tõusis üles ja võttis oma mõlemad naised ja mõlemad teenijad ja oma üksteist poega ja läks läbi Jabboki koolme. Ta võttis nad ja viis üle jõe, samuti viis ta üle, mis tal oli. Aga Jaakob ise jäi üksinda maha. Siis heitles üks mees temaga, kuni hakkas koitma.  Aga kui see nägi, et ta ei saanud võimust tema üle, siis ta lõi tema puusaliigest; ja Jaakobi puusaliiges nihkus paigast, kui ta heitles temaga. Ja mees ütles: „Lase mind lahti, sest juba koidab!” Aga tema vastas: „Ei ma lase sind mitte, kui sa mind ei õnnista!”  Siis ta küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ja ta vastas: „Jaakob.” Seepeale ütles tema: „Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisrael , sest sa oled võidelnud Jumala ja inimestega ja oled võitnud!” Siis küsis Jaakob ja ütles: „Ütle nüüd mulle oma nimi!” Aga ta vastas: „Miks sa mu nime küsid?” Ja ta õnnistas teda seal. Ja Jaakob pani sellele paigale nimeks Penuel , sest ta ütles: „Kuigi ma nägin Jumalat palgest palgesse, pääses siiski mu hing!” Päike tõusis, kui ta puusast longates Penuelist edasi läks.

Usk ja palve on meie kirikukalendris paastuaja teise pühapäeva teema. Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest! Martin Luther ütleb, et see kirjakoht on üks hämaramatest Vanas Testamendis. Küsimusi on siin palju: kellega võitleb Jaakob? On see inimene, ingel, Jumala Poja preinkarnatsioon? Miks peab ta üldse võitlema, kuidas suudab inimene võidelda Jumalaga, on see unenägu, reaalne inimlik võitlus või vaimus võitlemine?

Tundub, et loo võti on esmasünniõiguses, mille üle Jaakob võitleb Jumalaga. Jaakobi jaoks on siin palju mängus – vanema venna eesõigused perekonnas ja talle veel teadmata võimalus saada Jumala rahva esiisaks. Ta on seni võidelnud Jumalaga kaudselt, püüdes saavutada seda, mis algselt talle ei olnud antud. Nüüd kohtub ta Temaga palgest palgesse. Näib, et Jumala pilk on juba sünnist saati tema peal. Jumal on valinud ta saama Iisraeli 12 suguvõsa esiisaks.

1Ms 28:13–15 saab ta Jumalalt suured tõotused. Temast peab saama suur rahvas, õnnistuste kandja ja tõotatud maa pärija. Jaakobi vastuses on teatud kõhklus ja tingimused – kui see tõesti nõnda sünnib, siis on Issand mulle Jumalaks. Nii ei ole ka Jumala otsus veel lõplik, Jaakob peab veel ennast tõestama.

Jaakobi elu algus on juba konfliktne, ta peab leppima venna kannast kinni hoides teisena ilmale tulemisega. Ostes vennalt läätseleeme eest esmasünniõiguse, tuleb tal see pettusega isalt kätte saada. Elu ülejäänud osa on samaväärselt konfliktne ja keeruline. Päris elu lõpus rändab ta koos Iisraeli rahvaga näljahäda eest Egiptusesse.

Meie loos on Jaakob 97aastane. Arvestades tema eluiga 147 aastaga on ta veel heas meheeas. Ta on just saavutanud kokkuleppe oma äia Laabaniga ja temast lahku löönud, et iseseisvat elu alustada. Aga tal on ikka probleemid oma venna Eesaviga, kelle poolt võib oodata kõige halvemat. On teated, et vend ootab teda 400-mehelise sõjasalgaga. Jaakobil on mitmed kavalad plaanid, kuidas kingitustega Eesavit lepitada. Ta viib oma naise ja 11 poega üle Jabboki jõe koolme. Ise jääb üksi, et rahus pidada palves nõu oma olukorra üle Jumalaga.

Siin astub ta juurde keegi, kes teda provotseerib võitlema. Jabboki jõgi oli piiriks Ammoni aladega. Koolme kohalt ca 9 m lai, suvel hõlpsasti ületatav. Lähis-Ida kontekstis mõisteti koolme kohta kui väravat siit algavale maale. Usuti, et neid valvavad jumalad või nende teenrid. Nii võiks siin ka näha Jaakobi kohtumist selle maa valvuriga, kuhu ta tahab siseneda. Jaakob pannakse proovile, kas ta väärib läbipääsu luba.

Ilmudes tavapärase mehe kujul annab ingel Jaakobile võimaluse olla temaga võrdne. Alles hommiku koites, kui ingel tema puusaliigest võimsalt puudutab, saab ta aru oma vastase tegelikust väest. Ta mõistab, et tema palveid on taevas kuula võetud. Ta vaimusilmad avanevad nägema, kellega ta tegelikult võitleb.

Jumal on ilmsi end talle ilmutanud. See ei ole mitte ainult kehaline, vaid ka spirituaalne võitlus. Nüüd ei taha ta enam võitlust lõpetada, enne kui ingel teda õnnistab. Tal on veel vaid üks eesmärk ja palve – Jumal, ole mulle armuline.

Kui Jaakob on katsumuse läbi teinud, küsib ingel ta nime. Olles nime kuulnud, ütleb ta: „Su nimi ärgu olgu enam Jaakob, vaid olgu Iisrael (tõlkes: Jumal võitleb-valitseb-parandab), sest sa oled võidelnud Jumala ja inimestega ja oled võitnud!“ Vana on möödunud, uus aeg, uues nimes, uues lepinguosaduses Jumalaga on Iisraeli jaoks alguse saanud. Jaakobi usk on leidnud tõestuse ja kinnituse.

Samas keeldub ingel oma nime nimetamast. Jaakobi küsimine õieti nagu rikub etiketti. Nime teadmine tähendas vanades uskumustes ka võimu nimekandja üle. Antud kirjakohas kõneleb Elohim Jaakobiga. Heebreakeelsel sõnal Elohim võib olla mitu tähendust, nt Jumal, üliinimlik olend, kaasa arvatud inglid, keegi, kes on suur ja võimas.

Kellegi nime muutmine kõrge valitseja poolt tähendas tema autoriteeti ja meelevalda isiku üle. Lisaks saab talle osaks rikkalik õnnistus, mis jääb kestma läbi aegade. Samas jääb talle märk paigast nihkunud puusaliigese näol. See peab meenutama talle, kes ta tegelikult on – inimene, kes võlgneb kuulekust ja alandlikku meelt Jumalale, nõder inimene võrreldes Jumala väega. Meil on sellest loost nii mõndagi õppida ja tähele panna.

Kirikuisa Augustinus toob siin seoses Jaakobi lonkamisega võrdluseks kristlase, kelles on nii õnnistus kui lonkamine. Meiegi oleme Jaakobi läbi osalised Jumala õnnistuses ja tõotustes, aga meis on ka veel inimlikku nõtrust, rumalust, eksimusi … Me pole sageli rahul sellega, mis meile reaalselt on antud. Nii mõnigi kord avab alles Jumala puudutus meie elus ka meie silmad.

Tähtis on mitte lakata palumast ega enne lahti lasta, kui meid on õnnistatud.

Andres Mäevere

Võru koguduse õpetaja