Rukkimaarjapäevaks
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 13. august 2008 Nr 32 /
Rukkimaarjapäev, Jeesuse ema Maarja surmapäev, neitsi Maarja uinumise püha, pühima neitsi Maarja taevassevõtmise suurpüha – neid variante, kuidas üht päeva nimetada, on kindlasti veelgi.
Kõik need nimetused tähistavad 15. augustit. Kui mitte midagi muud, siis rukkimaarjapäeva nimetust ikka kuuldud on, tavapäraselt asi aga sellega piirdubki. Mingeid erilisi üldrahvalikke traditsioone see tähtpäev kaasa ei too, jäädes pigem rahvakalendri tähtpäevaloendisse.
Protestantlik vaim tituleerib selle päeva lakooniliselt Jeesuse ema surmapäevaks, vastavalt ida- või läänekiriku traditsioonile võidakse päeva nimetada veel ka neitsi Maarja uinumis- või taevassevõtmise pühaks.
Neitsi Maarjaga seondub ehk mõnevõrra kahetine olukord. Ühelt poolt on ta väga eriline isik kiriku- ja õndsusloos, kelle rolli on võimatu alahinnata: on ju ikkagi tegemist Jeesuse emaga, armuleidnuga (Lk 1:28), Jumalasünnitajaga. Teisalt on aga temagi siiski vaid inimene, kellele Jeesus Kaana pulmas ütleb: «Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud.» (Jh 2:4)
Hoolimata oma ainulaadsest olukorrast inimeste seas, peab Jeesuse emagi võtma kuulda manitsust Issanda suust. Ning pigem ongi just neitsi Maarja kuulekus see, mille tõttu on tal kanda nõnda eriline roll inimkonna ajaloos.
Oma ainulaadse ja erilise rolli Jumala silmis võib saada aga iga inimene, kui ta jõuab selleni, et ei paiguta Jumalat mitte enda kujutlustesse (ükskõik siis, kas positiivse või negatiivse tegelaskujuna), vaid jõuab tõdemuseni: «Vaata, siin on Issanda teenija; sündigu mulle sinu sõna järgi!» (Lk 1:38).
Nõnda võib iga üksik päevgi kujuneda Issandas õnnistatud päevaks.
«Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad.» (Lk 1:46–50)
Maarja Sokk,
Tartu Maarja koguduse diakon
