Virus sai praostiks tubli maratonijooksja

Lüganuse kirikus jumalateenistusega alanud ja rahvamajas koosolekuga jätkunud Viru praostkonna sinod valis praostiks õp assessor Tauno Toompuu ja abipraostiks õp Meelis-Lauri Eriksoni.

Purtse jõe kaldal Ristijale Johannesele pühendatud kirikus, mis on oma ümmarguse kellatorniga Eestis ainulaadne, teenis praostkonna vaimulike keskel kaasa peapiiskop Urmas Viilma. Süvitsi jutluses haridusteemal peatudes väitis kirikupea, et vabas Eestis sündinute põlvkonna usuline haridus on juhuslik ja täiesti korraldamata. Kui riik jätab oma ülesande unarusse, peab kirik enda kohuseks lünka täita, toonitas peapiiskop, tuues positiivse näitena konfessionaalsed erakoolid.

Et uks jääks avatuks
Koosolekut juhtis praost Peeter Kaldur ja abijuhatajaks oli Rakvere koguduse sinodisaadik, juhatuse esimees Karl Mäesepp. Presiidiumisse paluti ka peapiiskop, kellele see sinodikoosolek oli oma ametiaja jooksul üheksas.
Kirikurahvale ilmaliku võimu esindajana tervisi toonud Ida-Viru maavanema Andres Noormägi sõnavõtt virgutas koosolekulisi oma ootamatu sisuga. «Midagi peab ka ise ära tegema» väitega kritiseeris maavanem kirikut passiivsuses oma sõnumi levitamisel. Sedaviisi polevat imestada, et kirikud on tühjad, leidis maavanem.
Tervituseks sõna saanud peapiiskop Viilma illustreeris maavanema kriitikat statistilise näitega: kui 60ndatel oli EELK-l 62 000 annetajaliiget, siis nüüdseks on see arv sulanud poole väiksemaks. Kui tendents jätkub, võib kirik 20 aasta pärast, mil on oodata uue peapiiskopi valimist, oma uksed hoopis sulgeda. Siiski soovitab ta küsimuse kiriku täituvusest asetada laiemasse pilti, analüüsida selle põhjusi ajalist konteksti arvestades.
«Olles küll vaesed, oleme vabad,» jäi kõlama kirikupea sõnavõtust, kus ta toonitas, et EELK saab ühiskonnas jääda enda seisukohtadele, ent peab neid arusaadavalt selgitama. «Kirikuna peame leidma nišid, kus panustada,» nimetas ta, avaldades lootust, et ka 20 aasta pärast ei ole kirik läbi.
Ka praost Kaldur jätkas oma praostiaruandes eelkõnelejate stiili ja oli tonaalsuselt pigem kriitiline: «Olen endiselt veendunud, et osa kogudusi tuleb liita, kuigi kogudused on selle vastu.»
Praostkonnas on 15 vaimulikku ja 19 kogudust: Haljala (kuulutuspunkt Eskus), Iisaku, Illuka, Ilumäe, Jõhvi (kuulutuspunktid Jõhvi hooldekodus, Kohtla-Järvel ja Mäetaguse hooldekodus), Kadrina, Kunda, Käsmu, Lüganuse (kuulutuspunkt Kiviõlis), Narva (kuulutuspunkt Sillamäel), Narva-Jõesuu, Pühajõe, Rakvere, Simuna (kuulutuspunkt Rakkes ja Veneveres), Tamsalu, Tudulinna, Viru-Jaakobi (kuulutuspunkt Tudus, kus teenistused 3–4 korda aastas), Viru-Nigula (kuulutuspunkt Aseri turvakodus, kus teenistused ei toimu korrapäraselt) ja Väike-Maarja.
Praosti meelest võiks kogudusi olla viis, ülejäänud abikogudused. Siiski ei usu ta oma plaani täitumist lähiaastatel. Aruandeaastal läks õpetaja Villu Jürjo pensionile ning Narvat, mis on pankrotis, teenib Peeter Kaldur.

Rõõmud-mured käsikäes
Kommenteerides liikmeannetuste langust, arvas praost üheks põhjuseks, et muutunud on inimeste põhihoiak kiriku suhtes: kirikus aeg-ajalt küll käiakse, aga mitte igal pühapäeval, sest see ei ole moodne. Ometi ei poolda ta kiriku liikmelisuse arvestamist annetajaliikmete põhjal, sest «inimene saab kiriku liikmeks ristimise, mitte annetuse läbi».
Elevust sinodisaadikute, eriti vaimulike ringis tekitas praosti põhjalik kalkulatsioon vaimulike töökoormuse küsimuses, mille tulemusel ta väitis, et osal vaimulikel jääb aega üle ning sellega ei osata midagi mõistlikku ette võtta.
Koguduseti oma teenitavast piirkonnast ülevaate teinud vaimulike sõnavõttudest jäi üldmulje, et tööd tehakse pühendumisega ning tegevust planeerides arvestatakse paikkonna eripäraga.
Haljala õpetaja Margit Nirgi kiitis oma ustavaid koguduseliikmeid ning nimetas, et tunneb vaimulikuna suurimat rõõmu, kui saab ukse taha jõudnud abivajajat reaalselt aidata. Igal vaimulikul oli möödunud aasta näidetele tuginedes rõõmustavat, aga ka nukrust valmistavat, mida sinodikaaslastega jagada.

Kes suudab, sellelt nõutakse
Oodatumaks päevakorrapunktiks oli uue praosti valimine. Vastavalt kirikuseadustikule esitas kandidaadi peapiiskop. «Hoolimata sellest, et praost Kaldur on reformimeelne ja jaksu oleks jätkata, on ta avaldanud soovi praostiametist natuke puhata,» nimetas peapiiskop Viilma ning esitas kandidaadiks Rakvere koguduse õpetaja assessor Tauno Toompuu. Viimasel peaks esitaja sõnul tubli maratonijooksjana võhma praostkonna juhtimiseks küllaga jaguma.
34 poolthäälega (vastu 3) valiti Viru praostiks Tauno Toompuu, kelle ettepanekul valis sinod omakorda abipraostiks Kadrina õpetaja Meelis-Lauri Eriksoni. Liigutavaks kujunesid stseenid, kus Peeter Kaldur heade sõnade ja vennalike embuste saatel pani oma noorele mantlipärijale praostiristi kaela.
Toompuu tänas sinodit usalduse eest ning lubas seda läbi töö Jumala abiga õigustada. Arvestades, et abipraost Erikson ja kõik ametivennad-õed on toeks.
Liina Raudvassar