Aktuaalne

Muutused Eesti Piibliseltsis – seltsi taastanud piiskop Salumäe andis juhi ameti üle prof dr Tasmuthile

22. aprillil kogunes Tallinna Pirita kloostris Eesti Piibliseltsi üldkogu. Kavas oli lisaks möödunud tegevusaasta aruandele ja käesoleva tegevusaasta tutvustamisele ka esimehe, abiesimehe ja nõukogu valimine. Juhi valimise vajadus on seotud piiskop Tiit Salumäe emerituuri siirdumisega käesoleval aastal.

Piibliseltsi tegevusest 2022. aastal andis ülevaate peasekretär Jaan Bärenson, kes nentis, et olulise pitseri on sellele vajutanud sõda Ukrainas: „Piibliseltsidele, sealhulgas Eesti Piibliseltsile on see uus ja tõsine väljakutse aeg aitamaks ukrainlasi Jumala sõnaga. Juba sõja esimestel päevadel hakkasid piibliseltsid koostöös Ukraina Piibliseltsiga otsima võimalusi pühakirja trükkimiseks.“ Tema sõnul trükiti 4500 eksemplari ukrainakeelseid „Piiblilugusid“. Olulise sündmusena nimetas Bärenson ka piibliseltsi esinduse kohtumist peaminister Kaja Kallasega ja president Alar Karisega, mõlemale anti piibliseltsi nimel kingituseks Piibel. 

Seltsi olulisemaks tööks nimetas peasekretär Piibli uue eestikeelse tõlke ettevalmistust. Ta möönis, et tänaseks ei ole veel kindlust projekti rahastamisel. „Oluline on järgnevatel aastatel koostöös riigi ja kirikutega need vahendid leida,“ märkis Bärenson. Ta rääkis ka uuest algatusest Piibli propageerimisel: „Avalik Piibli lugemine, kus salvestame piiblilugemise üle kogu Eesti ja soovime 2023. aasta septembris selle esitada meediakanalites.“ Kiites koostööd kogudustega tunnistas Bärenson, et arenguruumi ka on: „Piibliselts loodab, et kogudused taastavad oma aktiivsuse piiblitöös, nagu oli seltsi taastamise järgsetel aastatel.“

Veel seltsi esimehe positsioonilt sõna võttes tuletas piiskop Salumäe meelde, et Eesti Piibliseltsi puhul on tegemist konfessioonidevahelise mittetulundusühinguga, mille laiemaks eesmärgiks on Piibli levitamine. Väga oluline on seltsile oma eesmärgi saavutamiseks teha head koostööd erinevate kristlike kirikute ja kogudustega, üksikisikute ja organisatsioonidega. 

„Selts on asutatud 210 aastat tagasi 1813 ja on elanud väga erinevaid aegu. Pärast Eesti taasiseseisvumist anti Eesti Kirikute Nõukogu poolt mulle ülesanne Eesti Piibliselts taastada. 14. detsembril 1991 toimus Tallinna raekojas Eesti Piibliseltsi taastamine.“ Piiskop kinnitas, et vaatab tänuga tagasi möödunud 32 aastale, mil ta on juhtinud seltsi esimehena, ja annab rõõmuga teatepulga edasi väärikale mantlipärijale. Piiskopi ettepanekule tuginedes valis nõukogu Tiit Salumäe järglaseks üksmeelselt teoloogiadoktor Randar Tasmuthi. Aseesimeheks valiti Eenok Palm. Nõukogusse valiti lisaks esimehele ja aseesimehele Helle Aan, Marek Roots ja uueks liikmeks Taavi Holmann. Nõukogus jätkavad Leevi Reinaru, Arho Tuhkru ja Toivo Kaasik. Peasekretäri ametis jätkab Jaan Bärenson. 

Piiskop Tiit Salumäe võttis tänuga vastu Eesti Piibliseltsi auliikme staatuse. See anti talle tänuks seltsi taastamise ning pikaajalise juhtimise eest.

„Vaatan tänulikult tagasi möödunud ajale. Olen eriti rõõmus, et seltsina oleme suutnud väga palju teha pühakirja levitamise heaks. Piibel on muutunud kättesaadavaks Eestis ja saab meenutada, et nii ei olnud seis siis, kui me 32 aastat tagasi Eesti Piibliseltsi taastasime. Saan olla Jumalale tänulik võimaluse eest seda töölõiku juhtida. Täis usku ja usaldust annan tõrviku edasi,“ nimetas piiskop Tiit Salumäe Eesti Kirikule antud intervjuus vahetult pärast üldkogu.

Eesti Kirik