Kas Juudas Iskariot oli reetur või hoopiski mitte?
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 22. jaanuar 2020 Nr 3 /
Üle-eelmisel aastal meie keskelt lahkunud Iisraeli kirjaniku Amos Ozi viimane romaan „Juudas“ (raamat fotol) viib lugeja autori sünnilinna Jeruusalemma.
Romaani tõlkis eesti keelde usuteadlane Anu Põldsam. Kirjastus Gallus, 2019, 315 lk.
Raamatu sündmustik leiab aset 20. sajandi keskpaiga Jeruusalemmas, 1959. a ja 1960. a alguse talvepäevil. Oskuslikult lõimib autor üldinimlikud teemad ajaloolistega ning religiooniga seotu ilmaliku ainesega. Päevakajaliste sündmuste vahendamisse on lõimitud teemad, mis tõukusid Iisraeli ja Palestiina konfliktist.
Olulisem märksõna on reetmine. Kas Juudas Iskariot oli Jeesuse äraandja või hoopis oma õpetaja tuline austaja, on küsimus, mis intrigeerib raamatu peategelast. Samuti see, miks juudid ei rääkinud kunagi Juudast ning miks paljudele kristlastele on Juudas kujunenud juudi prototüübiks.
Romaani peategelane on nooruke ülikooliõpingud pooleli jättev juudi noormees Šmuel Aš, kes seoses isikliku elu keerdkäikudega satub elama vana mehe eramusse, kus tema tööülesandeks kujuneb invaliidile vaimse seltskonna pakkumine. Samas elab salapärane 40ndates nägus naisterahvas, kellesse Šmuel ootuspäraselt armub. Samaaegselt huviga endast poole eakama naise vastu kasvab noormehe huvi südamedaami kadunud isa vastu, kes oma poliitilise tegevuse tõttu pälvis rahvuslikult meelestatud juutide poolt hukkamõistu ja reeturi nime.
1939 Jeruusalemmas sündinud Amos Klausneri (perekonnanime Oz, heebrea keeles „tugev“, võttis kirjanik endale ise) vanemad olid kirjandust õppinud. isa oli pärit Leedust, ema Poolast. Ta kasvas ilmalikus perekonnas ja pidas ennast eluaeg mittereligioosseks. Ometi pidas ta oluliseks nii judaismi kui kristluse tundmist, tema tegelased tsiteerivad nii Piiblit kui Talmudit.
Liina Raudvassar
