Usuõpetus viis rahva hääletama

➡️ Vaata ka videouudist Avati näitus “100 aastat esimesest rahvahääletusest. Religioonialane haridus enne ja nüüd”

Tartu ülikooli Lossi tänava õppehoones avati näitus, mis annab ülevaate Eesti esimesest, 17.–19. veebruarini 1923 kooli usuõpetuse teemal toimunud rahvahääletusest.

Kuigi 17. veebruaril avatud rändnäituse tulipunktis on sada aastat tagasi usuõpetuse teemal läbi viidud referendum, käsitleb väljapanek teemat oluliselt laiemalt. Sellest annab aimu ka näituse pealkiri „100 aastat esimesest rahvahääletusest. Religioonialane haridus enne ja nüüd“. 

Stendidelt saab uudistada pilte ja dokumente, mis on seotud sajanditaguse sündmusega, aga põhjaliku ülevaate saab ka religioonialase õppe korraldamisest nii tänapäeva Euroopas laiemalt kui ka kitsamalt meil Eestis. 

Näitus jääb Tartus avatuks 16. märtsini. Seejärel liigub see mööda Eesti koole, peatus on planeeritud ka Tallinnas riigikogu hoones.

Märgiline sündmus

Tartu ülikooli usuteaduskonna kaasprofessor Olga Schihalejev ütles külastajatele tere tulemast ning selgitas, et tal on olnud avatava näituse koostamisel head abilised. Ta tänas dr Priit Rohtmetsa, Rain Soosaart, Toomas Jürgensteini, Ulla Herkelit ja Arvo Lampi ning kujundajat Riina Sildveed. Näituse koostamisest ülevaadet andes möönis ta, et materjali kogunes rohkem, kui näitusele välja on saanud, ja et iga stendi sisu oleks võinud laiendada eraldi näituseks. 

Schihalejev toonitas, et Eesti ajalugu ei tea just palju rahva algatusest sündinud referendumeid. Et kooli usuõpetus oli sada aastat tagasi nii kandev teema, et vääris rahvahääletuse korraldamist, on juba iseenesest märgiline, kõneldes sellest, et usuteema oli noore Eesti Vabariigi kodanikele oluline. Et usuõpetus valiti rahva poolt kooli tagasi nii suure häälteenamusega, seegi räägib iseenda eest selget keelt. 

Haridusteema kõnetab

Haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Ülle Matsin oli näitusele kaasa võtnud oma õe, teoloogiadoktor Pille Valgu (1959–2009) raamatu „Ühest heledast laigust Eesti kooli ajaloos: usuõpetus Eesti koolis 1918–1940“, milles on juttu usuõpetuse arengust Eesti koolis, samuti esimesest rahvahääletusest, mis õppeainele rohelise tee meie haridusmaastikul kuni okupatsioonini tagas. Pille Valgu elutööks on oluliselt religioonialase õppe Eesti kooli toomine taasiseseisvunud Eestis.

Ülle Matsini sõnul on hariduses kaasarääkimine eesti rahvale igiomane ja ühendab suurepäraselt ka tänast päeva saja aasta taguse ajaga. „On väga äge, et eesti rahva käivitavad hariduse teemad,“ märkis ta ja lisas, et seda näitas suurepäraselt sajand tagasi toimunud rahvaalgatuslik referendum, mille korraldamiseks oli vaja ulatuslikku rahva toetust. „Usundiõpetuse rahvahääletusse jõudmiseks tuli seljad kokku panna, otsida mõttekaaslasi ja vaadata, kuidas oleks õigem argumenteerida,“ rääkis Matsin ja lisas, et see võime on meil praegugi olemas ning tihtilugu just haridusega seotud teema aktiviseerib inimesed tuliseks debatiks. Ülle Matsini meelest „oleme küll tasane vaikselt sammuv rahvas“, aga kui vaja, siis vägagi häälekalt sõna võttev. 

Religiooniteema tänases koolis

Matsin jagas haridustegelasena head meelt, et hariduse õigusruum võimaldab tänases Eesti koolis religioonialast õpet pakkuda: „Isegi viisil, et õpilane valib kooli, kus see kursus on kohustuslik. Selle võimaldamine ongi kaasaegse õigusriigi tunnus. Õppeaine peab lähtuma õppijast ja olema õppija huvidega arvestav.“

Eesti Kirikule antud intervjuus toonitas Ülle Matsin, et paindlikkus on tänapäeva olulisem märksõna ja kooli õppekava rakendamisel jääb määrav osa, eriti just gümnaasiumiastmes, koolile otsustada. Usundiõpetus jõuab kooli oma kogukonnaga koostöös ja piirkonna õppijate vajadustest lähtuvalt. Eraldi toonitas Matsin võimalust, et koolid saavad lisaks olemasolevatele kursustele disainida ka uusi kursusi, mis vastaks kitsamalt koolipere ootustele. 

Liina Raudvassar

Esimene rahvahääletus Eesti Vabariigis

Viidi läbi 17.–19. veebruarini 1923. a

Toimus algkoolide usuõpetuse küsimuses

Otsustati avalike algkoolide seaduse muutmise üle

Tuli anda poolt- või vastuhääl usuõpetuse lubamiseks algkooli õppekavas

Aluseks oli Kristliku Rahvaerakonna rahvaalgatuse korras allkirjade kogumine

Usuõpetuse poolt andis hääle 72% ja vastu 28% hääletanutest

Tulemus: usuõpetus lisati õppeainena nii avalike alg- kui keskkoolide õppekavva