Vennastekogudus Tallinnas ja Endla tänava palvemaja

Mullu möödus 285 aastat, mil hernhuutlased eesotsas Christian Davidiga jõudsid Tallinna, pannes aluse siinse rahva usulisele ärkamisele. Tänavu suvel tähistab Endla tänava palvemaja Tallinnas, mis on ühtlasi Eesti Evangeelse Vennastekoguduse keskus, 20. aastapäeva.

Vennastekoguduse liikumine sai alguse Tallinnas 1730. aastal, kui siia saabus esimene Herrn­huti saadik Christian David, kes peatus toomkoguduse abiõpetaja Albert Anton Vierothi juures Toompeal. Iga päev pidas ta siin palvetunde ja pühapäeviti jumalateenistuste järel koguneti toomkiriku ülemõpetaja Christoph Friedrich Mickwitzi majja palvetunniks. Nõnda pandi alus vennastekoguduse tööle siinmail.
Suuremat hoogu sai vennaste töö 1736. aastal, kui Herrnhuti vennastekoguduse juht Nicolaus Ludwig von Zinzendorf külastas Eestit ja Tallinna ning jutlustas kirikutes ja kodudes.

Koguduse asutamine ja palvemaja ehitamine
Esimene saksa vennastekogudus asutati Tallinnas 1741. aastal ja veidi hiljem samadel alustel ka eesti vennastekogudus, mille asutajateks olid Pühavaimu koguduse õpetaja Hermann Lewin Schmidt ja Preisi Pommeri praosti poeg Johann Ehrenfried Buntebarth.
Kooskäimise kohtadeks olid vennaste juhtide kodud ja koguduse majad, kus õpetaja oli huvitatud vennastekoguduse tööst, suviti aga vaba loodus. Järgnenud keeluaja tõttu hakati oma palvemaja Tallinnas ehitama alles 1828. aastal, eestvedajateks kohalikud vennad Jaak Jakobson, Johann Johanson ja Adam Mathiesen. Selleks osteti krunt rätsepmeister Addinskylt Kaupmehe tänavale.
Valminud palvemaja oli lihtne, hööveldatud palkidest ja laudadest ning laudkatusega. 1862. a ehitati palvemaja juures olevad kõrvalruumid ümber väiksemaks koosolekuruumiks, millest hiljem kujundati Noorte Kodu. Samal krundil asus ka elumaja koguduse töötegijatele.

Uus palvemaja ja keeluaeg
1934. aastal vana palvemaja, mis ei vastanud enam aja nõuetele, lammutati ja ehitati arhitekt Eugen Sachariase projekti järgi samale krundile uus kivist palvemaja. Uus palvemaja pühitseti juba sama aasta 28. oktoobril. Uue palvemaja pindala oli 696 m² (sh rõdud) ja istekohti u 1200. Tallinna vennastekoguduse elumajas asus ka Vennastekoguduse Ülemaaline Keskus ja arhiiv.
1944. aasta 9. märtsi pommitamise käigus hävisid Noorte Kodu ja elumaja (sh ka arhiiv). Pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1945. aastal riigistati palvela ja anti Tallinnfilmi käsutusse, kus see on tänase päevani. Tallinna vennastekoguduse evangeelne töö jätkus keeluaastatel Nõmme Hiiu palvelas, mis oli antud Nõmme Rahu kiriku kaitsva tiiva alla.

Endla tänava palvemaja
Eesti Evangeelne Vennastekogudus (EEVK) taastati 1992. a juriidilise isikuna, kuid puudusid ruumid niihästi koguduse keskusel kui ka Tallinna osakonnal. Kaupmehe tänaval asunud palvelat omandireformi käigus kogudusele ei tagastatud. Ent abi ei jäänud tulemata, Rootsi ja Saksa vennastekoguduste abiga saadi osta üks vana elamu Endla tn 68, mis Norra ususõprade abiga ümber ehitati.
Esimese palveruumi pühitses 10. märtsil 1996 õpetaja Voldemar Ilja ning järgmise aasta 31. augustil pühitses EELK Tallinna praost Gustav Piir maja vennastekoguduse keskuseks ja Tallinna palvelaks. Endla tänava palvemaja on saanud järgnevate aastate jooksul usuõdede-vendade vaimseks koduks.
Tallinna vennastekoguduse vanemvennad on olnud Jüri Tomason (1828–1836), Mikk Lindwist (1836–1876), Jakob Rikmann (1876–1913), Tõnis Vanajuur (1913–1918), Juhan Vessart (1918–1935), Mart Vaiksaar (1935–1945) ning Osvald Reier (1996–2003). 2003. aastast täidab neid kohustusi Eenok Haamer, kes on ühtlasi, nagu ka ta eelkäija, EEVK peavanem.
Kalev Kask,
ajaloolane ja EEVK liige