Leeritund 6.osa – Kümme käsku
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Järjejutt, Teoloogia / Number: 19.mai 2004 Nr 19 /
Inimene ja inimene
Inimest köidab kõik maine, aga inimene tajub ka jumaliku väärtuslikkust. Oma elu kestel langetame me valiku oma igavese saatuse kohta. Oluline on oma mõtted ja tunded puhtad hoida. Enesehinnangu aluseks on hea võtta Jumala käsk – ka suhetes mina ja ligimene. Kes on ligimene? Jeesuse järgi on selleks iga inimene.
4. käsk
Sina pead austama oma isa ja ema.
Siin mõeldakse meie vanemaid ja ülemaid. See käsk kutsub meid väljendama oma austust sõnades, tegudes, hoolivuses, südamesoojuses, usalduses, ustavuses. Neetud olgu, kes põlgab oma isa ja ema. (5Ms 27:16) Lapsed kuulake oma vanemate sõna. (Ef 6:1)
Mille vastu eksitakse? Põlvkondade konfliktid, hoolimatus, ükskõiksus, aja nappus üksteise jaoks. See mõjutab laste südametunnistust, kõlbelist arengut ja kogu ühiskonna heaolu. Tagajärjeks on inimese enda, tema lähedaste ja kogu rahva õnn või õnnetus.
5. käsk
Sina ei tohi tappa!
On see üldine tapmiskeeld? Sõjast osavõtu keeld? Või tähendab see surmaotsuse kaotamist Iisraelis? Suurim ajalik kink Jumalalt on meie elu. Me oleme loodud Jumala näo järgi.
Mooses mõistis hukka teomõrva, Jeesus mõrva selle algallikal – inimese mõttes. Maine kohus karistab tõestatud kuriteo puhul, aga Jumal näeb ka inimese südamesse ja mõtetesse. Inimest võib tappa füüsiliselt või sõnaga – laimates, valetades, ärritades jne. Ka hoolimatusest ja lohakusest teisele põhjustatud õnnetused võivad kaasa tuua raskeid tagajärgi. Selle käsu mittetäitmine ilmneb, kui keegi lühendab või kahjustab omaenda või ligimese elu, kannab viha, on kättemaksuhimuline ja leppimatu, on liigsöömise ja -joomise või kergemeelse elu kammitsais. Me täidame käsku võideldes pahedega juba eos. Nii väärtustub inimese elu hind. Jumal on käskinud meid rahus elada oma ligimestega, aidata ja toetada üksteist.
6. käsk
Sina ei tohi rikkuda abielu!
Abielu on Jumalast. Kõne all on abikaasade õnn, laste tulevik ja inimpõlve heaolu. Kui perekonnad on tugevad, on tugev ka ühiskond. Meilt oodatakse moraalset puhtust.
Eksitakse, kui ei mõelda abielu kohustustele ja sellele, et leping sõlmitakse kogu eluks. Hirmuäratavalt suur on purunenud abielude arv. Issand õpetab meid kõiki meeleparanduse ja palve kaudu vigu parandama. Need, kelle armastus toetub Jumala tahtele, suudavad raskustes ja õnnetustes oma abielutõotusele ustavaks jääda. Jumal annab inimesele abikaasa, kes on tema kohane: lähedaste väärtushinnangutega, ellusuhtumisega, loomuomadustega, ühtsete vaadetega usule (vt 1Ms 2:18). Seda peame temalt paluma.
7. käsk
Sina ei tohi varastada.
Inimene on ühiskonna liige ja peab eristama temale kuuluvat ja mittekuuluvat.
Käsu eiramine ilmneb teisele kuuluva omastamises. Varastada saab vara, tööd, aega, ideid jne. Hubasus, toit ja soojuski ei tule meie kodudesse ilma tööta. Kui üks pereliige ei täida oma kohustusi, varastab ta oma perekonda. Nii on ka ühiskonnas. Kes ühist vara ebaseaduslikult kasutab, varastab ühiskonda.
Kõik kuulub lõpuks siiski Jumalale, inimene on vaid majapidaja, kelle kätte see vara on teatud ajaks usaldatud. Inimene võib ka Jumalalt varastada, teda petta. Kuidas me sind petame. Kümnise ja tõstelõivuga. (Ml 3:8) Kristlased tunnistavad Jumala oma vara peremeheks. Meie kohus on kanda jumalariigi kulutusi ja aidata hädalisi. Kirik on soovitanud inimesel 1% tulust, mis ta Jumala loodud maailmast saab, annetada. Me täidame käsku olles töökad, ausad ja õiglased.
8. käsk
Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligemese vastu.
Selle mõistmiseks öeldakse pühakirjas: Aus nimi on kallim kui suur rikkus; hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld. (Õp 22:1)
Eksitakse selle vastu valetunnistusi andes, valet levitades. Käsu mittetäitmine ilmneb ka teotustes, tagarääkimistes. Valetunnistus ei jää karistamata, ja kes sepitseb valesid, ei pääse. (Õp 19:5) Tõe osaline varjamine on valetamine. Me täidame käsku mõeldes ja rääkides oma ligimesest head, kõneldes tõtt.
9. ja 10. käsk
Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. Sa ei pea himustama oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.
Kõike, mis on teisel, ei pea sa mitte endale tahtma. Himu on halb, kui see avaldub kadeduses, kiusatusele allumises, keelatud soovide valitsemises – see võib kergesti inimese hävitada. Jeesus ütleb: Vaadake ette ja hoidke ahnuse eest; sest külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on. (Lk 12:15) Jumal käsib meil rahul olla omaga. Ta kutsub meid meelsasti hoidma ligimese vara ja abistama talle kuuluvat hoidma. Kas suudame seda teha rõõmsal meelel, või närib meid kadeduseuss?
Käsu vastu eksitakse, kui ollakse kade teise vastu ja rahulolematu sellega, mis endal on. Meil tuleb tunnustada ligimest kõiges, mis ta on saavutanud ja kiita Jumalat kõige eest! Ent jumalakartus on suur tuluallikas; kui ta on ühendatud rahulolemisega. (1Tm 6:6) Kui meil ei ole tahtejõudu oma himudest üle olla, siis vajame jõudu Jumalalt!
Kõiki neid käske täites muutub elu uueks ja paremaks. Elada kümne käsu järgi on kristlase igapäevane eluviis.
Anu Konks