Määrav on usaldus Jumala vastu

Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa. Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie. Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel aastal Egiptusemaal ja talletas selle linnadesse; igasse linna andis ta ümbruskonna põldude saagi. Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav. Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid, siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, ent kogu Egiptusemaal oli leiba. Aga kui kogu Egiptusemaa hakkas tundma nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlastele: «Minge Joosepi juurde! Mis tema teile ütleb, seda tehke!» Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik viljaaidad, mis olid nende juures, ning müüs egiptlastele vilja, sest nälg võttis Egiptusemaal võimust. Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest nälg oli võtnud võimust kõigis maades.
1Ms 41:46–49,53–57

Esmapilgul tundub, nagu oleks saabunud noore mehe tähetund. Joosep sai käia otsekui «võitjate põlvkonna esindaja» läbi Egiptusemaa, vaadata, kuidas vili kasvab, ja koguda see aitadesse. Ning ega pärastki kehvem olnud. Kuna vilja oli palju, ei teinud nälja-aastad muret. Muudkui jaga ja valitse.
Tänapäevastel üksnes lühikesi tekste lugevatel inimestel ei saagi meenuda tõsiasi, et kolmekümneaastasel unenäoseletajal oli seljataga pikk koolitee. See algas isakodust, viis läbi kaevu heitmise, vangistusse müümise, vaarao hoovkondlase kojaülemaks olemise ja uue vangistuse ning päädis nüüd avaliku teenistusega. Jumalalt saadud unenägude seletamise oskus osutus vaarao silmis veenvaks, pühkides ära ka varasema süüdistuse oma eelmise isanda Pootifari naise väidetava võrgutamise pärast.
Joosepi väljatoomine vanglast õpetab meid nägema seda, missugune võib olla unustatud ja kõrvale lükatud vangi väärtus siis, kui tema kaudu teostub kas või üks väike osa Jumala varjatud tegevusest. Piibli tekst näitab vaaraod inimesena, kes vajadusel pöördub isegi vangi poole, kui tema riiki näib puudutavat seletamatu tähendusega ennustus. Jutustus õpetab meid märkama vaarao usalduse suurust, kui ta annab jumalamehele Joosepile võimu ja tegevusloa veel enne, kui ta ise võis veenduda esimese aasta saagi rikkalikkuses.
Seitsme päeva või aasta tsükkel oli idamaal levinud ajaühik ning seitse viljarikast aastat sobisid nii Joosepi maine taastamiseks kui ka elulise peatoiduse varumiseks. Jumala toiduabi hõlmas suurt riiki, tähelepanu keskmes oli aga Iisraeli rahva elus püsimine, Jaakobi ja tema pere leivaga kindlustamine. Kogu maailm on üks tervik, milles Jumala rahva ülesanne tihti peidetuks jääb, aga millest kogu rahvas siiski kasu saab. Õppigem Joosepist, kes osutus ustavaks ka siis, kui ta asetati suure riigi majandusministri ülesannetesse.
Jumalalt Joosepile kingitud and teha unenägudest ettevaatavaid tõlgendusi võis samal ajal hoida Joosepit ennast alanduses. Küllap on nii, et ennete tähenduse teadasaamine näitab inimesele, kuidas Jumal enda käes olevast tulevikuvaatest vahel vaid üksikuid kiiri inimeste kätte annab. Kui see juhtub, siis on neil märkidel suur tähtsus. Sageli elu ja surma küsimuse tähenduses. Kui on armuaeg töötada, tee tööd. Kui on märguanne koguda, pane tallele. Kui on armuaeg peituda, otsi varjupaik. Kui on märguanne võtta vastutus, astu esile ja juhi neid, kellele ei ole antud sama selget nägemisvõimet. Sest mööda lastud õige aeg ei tule tagasi ei õppimise, vilja külvamise, laste kasvatamise ega meeleparanduse puhul.
Iisraeli rahva pühakirja tekstide sündimise ajal ei teatud midagi Naatsareti Jeesusest, kes jutlustas Galilea põlluharijatele taeva lindudest, kes ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse (Mt 6:26). Eeskujuks muidugi. Ei teatud ka juttu rikkast mehest, kelle põllumaa oli head vilja kandnud ja kes saagi suurematesse aitadesse kogus, aga meeletuks hinnati (Lk 12:16–21). Hoiatuseks muidugi. Mõlema näite puhul saame aga vastuseid vaid siis, kui loeme laiemaid tervikuid. Linnukeste puhul on eeskuju mõte mitte põllutööst loobumises, vaid esmase usalduse asetamises Jumalale. Rumal rikas mees aga ei ole võrreldav Joosepiga, rikka mehe eksitus oli selles, et ta asetas usalduse enesele. Tema silma eest oli tulevik peidus, Joosepile oli see aga Jumala armust avatud.
Olgu siis meie käes palju või vähe, kas me tunneme end paremate või kehvemate kalkuleerijatena, see on teisejärguline. Meie elus saab määravaks usaldus Jumala vastu ning sellele tuginev jumalariigi otsimise tahe. Kõik muu on siis lihtsalt kingitus.

Randar Tasmuth,
teoloogiadr, vikaarõpetaja