Lauluga läbi Ameerika, 7.
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Järjejutt / Number: 8. november 2006 Nr 46 /
Sõit üle ookeani läks õnnelikult. Seejärel tuli meil Amsterdamis oodata viis tundi, kuid heas seltskonnas lendab aeg kiiresti. Viimaks istusime pisikesse lennukisse, mis viis koju 14 pisut väsinud, kuid väga õnnelikku Misjonikoori liiget.
Kui autoga kodu poole sõitsin, siis mõtlesin sellele kolmele nädalale. Leidsin kinnitust, et Jumal hoiab meid tõesti igal pool ning kui me end tema kätte anname, siis ei ole vaja meil karta, sest Jumala kätes on meie teed.
Signe Soomere
Laul kiituseks, tänuks, ülistuseks ja auks…
Mõeldes tagasi Misjonikoori USA ja Kanada reisile, on hinges suur tänutunne. Olime hoitud, kõik laabus, vastuvõtt oli haruldaselt soe. Lauljad olid rõõmsad ja vastupidavad vaatamata väga soojadele ilmadele ja igapäevastele uutele elamustele ja kohustustele.
Meie reis koosnes tinglikult neljast etapist: Ohio, Missou- la, Kanada ja New Yorgi piirkond. Ühtekokku 12 lennureisi ja 17 erinevat linna. Laulmisi oli meil kokku 22.
Teenisime kaasa kirikutes jumalateenistustel, laulsime evangeelsetel muusika- ja sõnaõhtutel, osalesime koorifestivalil ja suurtel vabaõhukontsertidel. Laulsime inimestele, kes vajasid sotsiaalhoolekande abi. Programm oli väga tihe ja vastutusrikas. Meie armsad reisikorraldajad Linden ja Janice Viinalass olid oi-kui-palju vaeva näinud meie reisi heaks kordaminekuks. Ikka Issanda kiituseks, nagu nad ise ütlesid! Ja ei olnud olemata ka mõnusad vabaaja üritused, piknikud, sõit kärestikulisel jõel ja muidugi lõbustuspark!
Aga kõige tähtsam – meie koori põhieesmärk on olla misjoni-koor ja seda me tõesti olime! Ka koorifestivalil (see ei olnud kristlik festival) laulsime oma tavapärast repertuaari, milles on tugev evangeelne sõnum. Linden tõlkis laulude sisu ja tegi seda nii haaravalt, et see motiveeris ka lauljaid rohkem laulusõnumisse süvenema. Nii peegeldus koori kogu olemusest ja silmavaatest see, et koorilauljad ise usuvad, mida nad laulavad. Ja seda tajus ka publik. Ka kooriliikmed ütlesid laulude vahele oma tunnistused ja tervitused.
Kiitvaid sõnu kuulsime koori musikaalsuse ja atraktiivsuse kohta, esile tõsteti lauljate rõõmsat laululusti. Kommenteeriti, et oleme kui suur õnnelik pere – Jumala perekond. Ja veel öeldi, et me pole lihtsalt üks koor, vaid meil on öelda midagi olulist. «Kallis kuulaja, milline on Sinu suhe Loojaga?» – see oli küsimus, mida kokkuvõtvalt ikka küsisime.
Mina isiklikult kogesin rõõmuga, et kunagi nooruses tehtud otsus – olla kirikumuusik – sai taas kinnitust, et minu valik on õige. See tuli esile just koorifestivalil, kus vestlesime teiste koorijuhtidega üle ilma. Muusikat teha vaid n-ö muusika-ime pärast pole minu kutsumus.
Aga püüd musitseerida nii hästi kui vähegi võimalik ja seda Jumala kiituseks, ülistuseks ja auks – see annab uue ja sügavama mõõtme, sisulise mõtestatuse.
Muidugi pakkusid emotsionaalseid kõrghetki võimsad vaated ülevalt lennukilt, lahked ja sõbralikud inimesed, soe vastuvõtt kodudes. Eriliselt jäi meelde ühes koguduses grupp sügava füüsilise puudega inimesi, kes palvetasid meie koori, evangeelse kuulutustöö ja meie tervise (!) eest.
Rõõmus äratundmine oli Kanadas, kus kohtasin väliseestlasi, kelle olemasolust olen lapsest saadik teadlik olnud ja nüüd nad saatsid tervitusi mu vanematele! Kokkuvõttes tajusime kogu kooriga, et oleme palvekätel hoitud ja kantud. Ka minu vanematel oli meie reisiplaan ja kaart laual, nad jälgisid meie liikumist kodust ja palvetasid meie kõigi eest.
Juba enne reisile minekut osalesid kõik meie lauljad palveketis reisi õnnestumise ja evangeelse rõõmusõnumi kuulutamise kordaminemise eest. Palvel on suur jõud! Tänan kõiki korraldajaid siin- ja sealpool ookeani, tublisid pillimängijaid ja soliste, suurepärast kontsertmeistrit ja kõiki teid, kallid koorilauljad! Palvetagem Misjonikoori eest!
Maarja Vardja,
,
koorijuht
Amalie Gale Viinalassi kirjast Misjonikoorile
Mul on nii palju rääkida oma kogemustest sellel reisil, et võiksin romaani kirjutada, aga seda ma ei tee. Ei olnud ühtki tõsist haigust ega tekkinud ühtegi tüli. Kui reisin koos perega, tekib vahel arusaamatusi, on ütlemisi, tüdimust. See reis oli õnnistatud Jumala poolt. Liikusime linnast linna, iga koht läks aina paremaks ja paremaks. Mul oli suur rõõm ja au saada kõiki paremini tundma. Laulsime neidsamu laule uuesti ja uuesti ja need ei tüüdanud ära. Jumala vaim oli meiega kogu reisi jooksul ja mulle oli suureks õnnistuseks, et sain seda kogeda.
Kui koor lahkus Ameerikast ja meie pere läks Kanadasse, hakkasin puudust tundma kõigist kooriliikmetest. Te olete mulle tõeliselt kalliks saanud ja mul on au teie kõrval olla ja laulda Jumalale kiituseks. Õhtuti olete mul meeles ja palvetan teie pärast, isegi unes. See on veidi imelik, aga tõsi. Armastan teid kõiki väga ja hakkan ootama igat kooriproovi. Jumal õnnistagu teid kõiki!
Amalie
(Lõpp.)