Suvi meelitab loodusesse laulma 2. osa

2.
(Algus eelmises Eesti Kirikus)
Niisugust ilusat vaimulikku muusikat, mis 5. augustil Põltsamaal kõlas, saab harva kuulda. Linnapargis leidis piiskopi osavõtul aset vabaõhu-jumalateenistus, kirikus aga kontsertjumalateenistus. Kava oli mitmekesine. Värvikalt kõlas koorilaul oreli ja pasunakoori kaasmängul. Juhatas Udu Topman. Vaheldust pakkusid soololaulud, tšello- ja orelipalad ning kammertrio.

Baptistid pidasid juubelilaulupidu
Haapsalus peeti 1. juulil eesti baptismi 50. aastapäeva juubelilaulupidu. Tuhande osavõtjaga rongkäik sammus vaimulikke laule lauldes läbi linna Ungru jõe äärde, kus 50 aastat tagasi oli südatalvel 13kraadise pakasega ristitud esimesed baptistid. Kontsertjumalateenistusel Haapsalu lossipargis oli keskseks teoseks Anton Tamme kantaat «Juubelilaul», mis kirjutatud just selleks laulupeoks. Kõlas see ühendkoori, solisti ja arvuka sümfooniaorkestri esituses. Juhatas autor.
Neljaosalises teoses oli kasutatud vanemaid baptistide laulumotiive, tekst oli jutustavas proosastiilis. Ettekanne oli Lääne Elus kirjutanud Eduard Kõomägi hinnangul rahuldav, vahest vaid Tallinnast pärit asjaarmastajatest orkester oma ebapuhta intonatsiooniga jättis soovida. Paeluva kõnega usu põhimõtetest esines mag O. Tärk. Kuulajaid oli keskmiselt.
1. juulil oli pidupäev ka apostlikus õigeusu kirikus: 40 aastat tagasi lõpetas Riia vaimuliku seminari 22 kasvandiku seas 13 eestlast, kellest osa veel kiriku teenistuses oli.
Haapsalu lossipargis peeti 8. juulil Läänemaa V laulupäev, mille juurde kuulus Haapsalu Meeslaulu Ühingu vaimulik kontsert lossikirikus, kus tähtsamate teostena olid kavas Tobiase «Eks teie tea», Wagneri «Palverändurite koor» ja Griegi kantaat «Uus isamaa». Juhatas Cyrillus Kreek. Solistidena olid kaastegevad Helmi Betlem, Evald Laanenbek (Laan­pere) ja Aleksander Arder.
Naiskodukaitse Valga ringkonna 250 osavõtjaga I suvepäev, mis avati vaimuliku laulu ja palvega, leidis aset 14.–15. juulil Helmes. Kokkutuleku tähtsamaks osaks oli jumalateenistus Helme kirikus, mida kaunistasid pr Zirnaski ja prl Jaaksoni soololaulud ning naiskoor pr Kulli juhatusel. Oreli oli sel korral enda hoolde võtnud Mihkel Lüdig.
3. augustil algas Ambla koguduse leerisaalis Järva praostkonna pühapäevakoolide ja laste jumalateenistuste tegelaste I konverents. Osavõtjaid oli 30 ümber. Keskseks sündmuseks kujunes pühapäevane (5. august) jumalateenistus, mille teemaks oli kristlik kasvatus. Seejärel mindi orkestri saatel loodusesse, kus peeti laulude ja deklamatsioonide saatel lastepidu.
5. augustil leidis Raplas aset Lääne-Harju praostkonna noortepüha. Eriti ülendav nii jumalateenistusel kui ka koosolekul oli kuulata koorilaule, mida vaheldumisi esitasid Tallinna Jaani ja Keila noortekoorid.
Noarootsi eesti-rootsi koguduse peale õnnistati 12. augustil ametisse rootsi rahvusest, kuid eesti keelt hästi oskav Sven Danell. Pühalikul talitusel, mis peeti Rootsi riigikiriku agenda järgi, osales tema isa piiskop Hjalmar Danell. Muusika eest hoolitsesid laulusolistid ja kohalik kooliõpetajate meeskoor.

Pühitseti lippe ja mälestussambaid
9. augustil oli Haapsalu lossiaias Meeslaulu Seltsi lipu pühitsemise aktus. Pühalikku talitust toimetasid Tallinna Jaani õpetaja A. Sternfeldt ja kohalik preester Männik, kusjuures koor laulis Enn Võrgu uut koraali «Eks teie tea» ja Schuberti «Püha». Uue lipuga käis koor 12. augustil Lihula laulupäeval, kus esines erikontserdiga kirikus, mis aga vähe kuulajaid kohale tõi.
1. juulil sai lipu ka Karl Jaama juhatusel töötav Laiuse Mõisavälja segakoor, mispuhul oli naabersegakooride kaastegevusel pidulik talitus Laiuse ajaloolistes lossivaremetes. Tarvitusel olid laululehed. Talitust toimetas kohalik pastor J. Järve, peokõne pidas ülikooli rektor prof dr J. Kõpp. Muidugi kõlas ka vaimulik laul.
15. juulil avati tähtsate riigitegelaste juuresolekul Müüsleri lahingu mälestussammas «Siit saadik ja mitte edasi». Esimesena saabus kohale piiskop Rahamägi, keda tervitati Beethoveni lauluga «Kõik taevad laulvad». Pühitsuskõnes võrdles ta Iisrae­li ja Eesti rahva kannatusi ja raskusi oma riigi rajamisel. Nii nagu Iisrael tundis Jumala abistavat kätt, kandis Jumal meidki teel iseseisvusele.
22. juulil pühitseti Lõuna-Tartumaal Võnnus vabadussõjas langenute mälestussammas. Päev algas kontsertjumalateenistusega. Suur 700aastane lillede, pärgade ja kaskedega kaunistatud pühakoda ei suutnud mahutada pooligi kohaletulnuid. Sel ajal kui õpetaja Treumann Tartust kirikus teenistust pidas, teenis Petseri õpetaja Hinno väljajäänuid. Kahjuks ei saanud viimased täiel määral nautida kõiki soolo- ja koorilaule.
Mälestussamba pühitses assessor praost Lauri. Meeliülendavalt kõlas 6000 suust «Jumal, sul ligemal». Avamisele järgnes II kihelkondlik vaimulik laulupäev 400 laulja ja mängija osavõtul. Juhatas Enn Võrk. Päeva võttis kokku ühislaul «Õnnista ja hoia».

Vaimulikku ja ilmalikku muusikat
1930. aastal loodud Tartu Peetri kiriku I pihtkonna 53-liikmeline meeskoor tegutses asutamisest peale edukalt nii vaimuliku kui ka ilmaliku muusika alal, esinedes Tartu Peetri ja ka teistes kirikutes kontsertjumalateenistustel ning võttes osa laulupidudest. Ilmalikku muusikat lasi koor kuulda peaasjalikult koguduse leerisaalis korraldatavatel perekonnaõhtutel.
Koori olid juhatanud Elmar Moisamaa (1930–1932), Voldemar Kliimand (1932–1934) ja alates 1934. aastast meie pasunakooride isa David otto Wirkhausi pojapoeg Leonhard (Leo) Wirkhaus. 1. juulil osaleti Kaagvere laulupäeval, 15. juulil aga Pärnus ülemaalisel meeskooride laulupäeval, kus esineti ka üksikkoorina pidulikul jumalateenistusel.
Pärnu Helikunsti Seltsi meeskoor kuulus küll ilmalike hulka, kuid siingi pöörati suurt tähelepanu vaimulikule muusikale. Enam-vähem igal kuul kaunistati Eliisabeti kiriku jumalateenistusi ja osaleti kiriklike pühade tähistamisel. Suurt huvi vaimuliku muusika vastu näitas koori repertuaar, kuhu kuulus hetkel 24 ilmalikku ja 21 vaimulikku laulu.
Pärnu Eliisabeti kirikus kõlas sel suvel üldse rohkesti vaimulikku muusikat. 1. augustil mängis siin rohkearvulisele kuulajaskonnale Peeter Laja Armas Maasalo prelüüdi ja fantaasia teemal «Ärka, minu süda» ning G. Grey G-duur «Offertooriumi». Meeldivalt esines noortekoguduse naiskoor praost Grünbergi juhatusel. Koor polnud küll arvukas, kuid paistis silma värske häälematerjaliga, eriti toredad olid aldid. Viiuli ja oreli saatel esitati Beethoveni «Õhtu palve» ja Hela laul «Jerusalem», Hugo Schütz paelus aga tundelise ettekande ja sametpehme tooniga Schuberti «Ave Maria» ja Händeli «Larghetto» esitusega.
Eliisabeti kirik oli rahvast tulvil ka 15. augustil. Kontsert algas Liszti vägeva «Introituse» ja Mendelssohni «Sonaadiga», mille Peeter Laja väärikalt ette kandis. Eliisabeti kiriku arvukas ja jõuliste häältega koor E. Soodla juhatusel esitas Schuberti «Püha» ja Beethoveni «Palve».
Hugo Schütz võitis ka seekord kuulajate südamed kirgliku tunderikkuse ja mahlaka tooniga, mängides Melartini «Eleegia» ning Schumanni «Õhtulaulu» ja «Unistuse». Kontserdi peaesinejaks oli siiski Martin Taras, kes äratas tähelepanu oma metallirikka tämbri ja vaba esinemisega.

Kurvas toonis
28. juulil kõlas Pärnu Eliisabeti kirikus aga leinamuusika. 25. juulil oli surnud õpetaja Johannes Hasselblatt, kes oli selles kirikus ametis olnud 44 aastat. Sündinud oli ta 22. septembril 1861 Kambjas, ülikooli lõpetas 1887, õpetajapühitsuse sai järgmisel aastal. Eliisabeti kirikus alustas ta 15. aprillil 1890. Oli olnud Pärnumaa praost. Oktoobris kavatses ta jääda vanaduspuhkusele, kuid surm jõudis ette. Ta oli pärit sugukonnast, mis kaheksa põlve jooksul oli andnud 15 kirikuõpetajat.
Tartus oli leinapäev 10. augustil, kui ülikooli kirikus leidis aset 6. augustil lahkunud rahvaluuleteadlase ja vaimuliku emeriitprof Matthias Johann Eiseni matusetalitus. Sündinud 28. septembril 1857 Vigalas kooliõpetaja peres, oli ta 1885. aastal lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna. 1888–1912 töötas ta Kroonlinna eesti-soome-rootsi koguduse õpetajana.
Saabunud seejärel Eestisse, pühendus ta peaasjalikult pedagoogilisele tööle, olles 1920–1927 ülikooli õppejõud. Hinnatud olid tema kaastööd väljaannetele Eesti Kirik ja Laste Sõber.
1. juulil vabastati emerituuri õigustega omal soovil Vaivara köstri ametist Johannes Muth­mann.
Mati Märtin