Hea on olla Issanda teenistuses

Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: „Keda ma läkitan? Kes meilt läheks?“ Ja ma ütlesin: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!“

Jesaja 6:8

Eeloleva pühapäeva teema meie kiriku kalendri järgi on „Issanda teenistuses“. See tähendab, et inimesest, sinust ja minust, võib saada Jumala kaastööline. Tähelepanelik lugeja märkab kindlasti, et pühapäeva teema sisaldab alluvussuhet. Mitte inimene ei võta Jumalat enda teenistusse, vaid Jumal võtab meid oma teenistusse. Küllap inimese patust rikutud loomus sooviks sageli vastupidist.

Hoopis Jumal võiks olla meie soovide ja tahtmiste teenistuses! Milline pettumus siis, kui ta ei teinudki seda, mida meie tahtsime – ega andnudki seda, mida me ihaldasime! Enese andmine Issanda teenistusse tähendab aga Jumala täielikku usaldamist. Tähendab taipamist, et inimese elu saab tõelise sisu ja väljavaate siis, kui anname ennast tema kätte, kes on meid loonud, lunastanud ja pühitsenud.

Kirikus, koguduses töötamine võib asjaosaliste jaoks muutuda üsna tavaliseks. Koguduse jumalik, taevane mõõde kipub mõnikord jääma organisatsioonilise poole varju. Näeme kirikus eelkõige selle inimlikku ja maist külge. Ometigi seisab kristliku kiriku taga Jeesus Kristus ise, kes ütles kord esimestele jüngritele: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!“ (Matteuse evangeelium 4:19)

See, et kõikvõimas, püha ja igavene Jumal kutsub oma teenistusse nõdra, eksliku ja ajaliku inimese, on erakordne. See on järele mõeldes midagi täiesti mõistetamatut, üllatuslikku, salapärast. Ülestõusnud Kristus ei asunud endale otsima uusi ja paremaid jüngreid, vaid läks tagasi nende juurde, kes olid ta maha jätnud ja salanud. Tõeks said apostel Pauluse sõnad: „Jumal ei kahetse ju oma armuande ja kutsumist.“ (Pauluse kiri roomlastele 11:29) See on Jumala suur arm, et ta kasutab meid oma taevariigi töös.

Tänase jutluse kirjakoht pärineb prohvet Jesaja kutsumise loost. Jumal otsib siingi kaastöölisi ja küsib: „Keda ma läkitan, kes meilt läheks?“ Meenuvad Jeesuse sõnad: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!“ (Matteuse evangeelium 9:37–38)

Tähelepanu äratab Jesaja innukas vastus: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!“ Imetleme taolist valmisolekut ilma pikemata asuda Issanda teenistusse. Oleks vaid tänagi meie kirikus ja kogudustes sellist entusiasmi tulla ja teha, mida on tarvis! Sellised inimesed võiksid olla iga koguduse unistus.

Siiski – Jesaja valmisolekul on oma eellugu. Jesaja raamatu kuuenda peatüki algus kirjeldab prohvetile antud nägemust Jumala taevasest aujärjest. Seal seisid inglid, seeravid, kes hüüdsid üksteisele: „Püha, püha, püha on vägede Issand! Kogu maailm on täis tema au!“ (Jesaja 6:3) Nägemus Jumala kirkusest vapustas Jesajat hingepõhjani.

See ei tekitanud temas mingisugust entusiasmi hakata Jumala kaastööliseks. Vastupidi, see pani teda hoopis põgenema Jumala palge eest. Jesaja ütles: „Häda mulle, sest ma olen kadunud! Sellepärast et ma olen roojane mees huultelt ja elan roojaste huultega rahva keskel; sellepärast et mu silmad on näinud kuningat, vägede Issandat!“ (Jesaja 6:5) Jesaja tundis mitte oma väärikust, vaid hoopis oma väärtusetust Jumala ja tema pühade ülesannete ees.

Apostel Peetrus, nähes, kuidas Jeesus täitis tema seni tühjaks jäänud võrgu kalaparvega, langes Issanda ette maha ning lausus: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!“ (Luuka evangeelium 5:8) Ta tundis sedasama, mida tundis ka Jesaja!

Ometigi sai just Peetrusest üks kristliku kiriku alusepanija ja väsimatu töötegija. Mees, kes oli valmis andma kõik, mis tal oli, Issanda teenistusse. Mis muutis Peetruse meele? Või mis täitis Jesaja südame nõnda, et temast sai mitte põgeneja, vaid Jumala prohvet?

Jesaja raamat jutustab, kuidas üks inglitest lendas tulevase prohveti juurde, käes „elav süsi“, altarilt võetud püha tuli. Sellega puudutas ingel Jesaja suud, öeldes: „Vaata, see puudutas sinu huuli ja su süü on lahkunud ning su patt lepitatud!” (Jesaja 6:7)

Näeme, et prohveti kõlblikkus ei tulnud tema enese inimlikust olemusest. See tuli Jumala käest, kes oma tahte kohaselt valib inimesi – mehi ja naisi, noori ja vanu, tähtsaid ja tähtsusetuid – ning valmistab nad oma kaastöölisteks. Jumal puhastab meid, kingib anded ja oskused, täidab tarkuse ja väega. Peetrusele ütles Jeesus: „Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!“ (Luuka evangeelium 5:10)

Hea on olla Issanda teenistuses. Keset kaduvat ja Jumalale selja keeranud maailma pole see küll alati kerge töö. Kuid just Jumala kutse ja tema arm muudavad Jumala kaastööliseks olemise kauniks ja erakordseks. Meie jaoks võimatu saab tema käes võimalikuks. Palvetagem siis, et Issand saadaks töötegijad välja oma lõikusele. Ole sinagi valmis koos temaga minema!

Marek Roots

Viljandi Pauluse koguduse õpetaja ja Viljandi Jaani koguduse abiõpetaja