Jeesus tuleb jõululapsena iga inimese juurde
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Jutlus / Number: 19. detsember 2007 Nr 50/51 /
Ootamise aeg on otsa saanud. Kätte on jõudnud see imeline õhtu, mida oleme pikalt oodanud ja võib-olla endale mõttes mitmeid kordi ette kujutanud. Kindlasti on igal inimesel olnud selle õhtu suhtes omad ootused ja lootused.
Tunnistatavalt suur on jumalakartuse saladus: Jumal on avalikuks saanud, õigeks tunnistatud vaimus, nähtav olnud inglitele, kuulutatud paganatele, usutud maailmas, võetud üles kirkusesse.
1Tm 3:16
Ootamise aeg on otsa saanud. Kätte on jõudnud see imeline õhtu, mida oleme pikalt oodanud ja võib-olla endale mõttes mitmeid kordi ette kujutanud. Kindlasti on igal inimesel olnud selle õhtu suhtes omad ootused ja lootused.
Jõulude aega veedetakse, kui vähegi võimalik on, üheskoos perega. Paljude inimeste jaoks on see olnud ka pereliikmete koju ootamise aeg. Loodetakse, et koju tulevad need, keda juba pikka aega ei ole nähtud. Kodudes on ehitud jõulupuud ja süüdatakse küünlad.
Kindlasti on igal inimesel jõuludega seoses oma erilised lootused ja ettekujutused. Paljude mälestustes kangastuvad nende lapsepõlve jõulud. Lapsepõlves jõuluajal kirikus käies ei mõistnud ka mina jõulusõnumit täielikult. Jõulukirik oli üks imeline ja pühalik kogemus. Külm, inimestest pungil kirik, inimeste suust tõusev aur, kaunid laulud, millest kõiki ma laulda ei osanud, aga kohutavalt pühalik tunne, aimdus millegi suure ja aulise olemasolust.
Jõulude ajal on meie meeled eriti erksad ja vastuvõtlikud. Jõulud on paljude jaoks kui imeline muinasjutt, mille tähendust täielikult ei mõisteta, aga mis siiski köidab.
Pauluski räägib meile saladusest. Jõululoos on tõesti peidus saladus. Sündmusest, mis toimus väikeses linnas Petlemmas, on möödas juba üle 2000 aasta, aga ikka kuulavad inimesed maailma eri paikades hardunult jõuluevangeeliumi ja püüavad seda saladust enda jaoks avastada ning seda endaga kirikust koju kaasa viia.
Jõuludega kaob erinevus inimese ja Jumala vahel ning samuti kaovad erinevused inimeste vahel. Jeesuse jaoks ei ole tähtsust, millised me oleme, kas oleme vaesed või rikkad, ühiskonnas austatud või mitte. Jeesus tuleb jõululapsena iga inimese juurde. Ta toob meile rahu. Peetakse ju neid pühi rahu, üksteisemõistmise, sõbralikkuse väljenduseks.
Mis aga köidab inimesi jõuludes? Kui me ei mõista ka nende pühade sügavamat tähendust, siis on ikkagi võimalik igaühel leida neist midagi, mis just teda sisemiselt kõnetab. Pauluse abil tahetakse meid juhtida aga jõulude sügavama mõtte ja kogu usu saladuse juurde. Pauluse esimeses kirjas Timoteosele on ära toodud varakristlik hümn, millega tunnistati oma usku. Selles hümnis on omavahel ühendatud vastandlike paaridena nii maine kui taevane: liha, paganad ja maailm esindavad maist ning vaim, inglid ja au taevast. Niiviisi on haaratud kõik, ja ükskõik millise nurga alt vaadates tuleb igal pool esile Kristus.
Jõuludes tuli Jumal ise inimeste juurde. Aga ta ei tulnud meie juurde mitte oma suures väes ja auhiilguses. Ta tuli meie juurde nii, nagu tuleb siia maailma iga inimenegi. Jumal sai täiesti meie sarnaseks, sündides siia maailma inimlapsena. Kui me selle sündmuse üle natuke põhjalikumalt järele mõtleme, siis on see tõesti väga imeline sündmus. See, kes on kõige vägevam, kes on kogu maailma valitseja ja looja, on ühel hetkel võtnud endale kõige väetima kuju. Inimlaps, kes sünnib siia maailma, on väga väeti ning abitu. Ta ei ole võimeline iseseisvalt ellu jääma, ta vajab selleks hoolitsust ja armastust.
Ja nüüd on saanud Jumal ise inimlapseks. Meie mõistus võib tõrkuda mõistmast seda, kui suur on Jumala armastus ja usaldus inimeste vastu. Jumal usaldas ju iseennast lapsena inimeste kätte, selleks et näidata meile oma armastust. Ta tuli selleks, et täielikult kõrvaldada kõik see, mis lahutab inimest Jumalast. Jumal tuleb nende juurde, kelle südames elab ootus ja kes ise soovivad teda kohata.
Vaadates jõulusündmust Piiblis, loeme sealt, et ingel kuulutas suurt rõõmu karjastele ja siis nägid karjased taevase sõjaväe hulka, kes kõik kiitsid Jumalat, lauldes talle ülistust.
Inglid on olenditeks, kes loovad sildu maa ja taeva vahele, ning sellelgi ööl tuli ingel taevast karjaste juurde väljal. See ei ole mitte igapäevane sündmus, et taevas ja maa kokku saavad, ja sellepärast ütles ingel ka karjastele: «Ärge kartke!» Ingel kuulutas suurt rõõmu kõigi maailma hädade keskel. Ta kuulutas rõõmu selle üle, et Jumal on tulnud inimeste juurde.
Paljud võib-olla mäletavad jõuluevangeeliumist ingli sõnu: «Sest teile on täna sündinud Õnnistegija.» Kuuldes seda sõnumit mõistsid karjased selle öö suurt imet. Maailma kõige rõõmsamat sõnumit ei kuulutatud mitte kuningatele ja õpetatud meestele, vaid lihtsatele karjastele, kes olid tegemas oma igapäevast tööd. Karjased, kes kogesid oma igapäevatöös erinevaid olukordi, nägid aastaaegade vaheldumist, suutsid tõeliselt üllatuda ja võtta selle sõnumi vastu oma südamesse. Neis oli säilinud lapselik võime uskuda imedesse. Nad uskusid seda, mida ingel neile kuulutas.
Jõulusõnumit Jeesuse Kristuse sünnist kuulutatakse ikka ja jälle, kuid siiski ei ole kogu maailm seda veel kuulnud ega usu seda. Aga need, kes on kuulnud ning uskunud seda imelist sündmust, need on Jumal kuulutanud enda omadeks. Jeesusega kohtumine muudab iga inimest, sest Jumal ise annab meile enda. Meie peame Ta vaid vastu võtma ning oma südamesse Talle paiga leidma. Aamen.
Lea Jants-Ylönen,
Nissi koguduse õpetaja