Kadumatu aare – kalleim aare
/ Autor: Arvo Lasting / Rubriik: Jutlus / Number: 14. juuni 2017 Nr 26 /
(Mt 13:44–46)
Jeesuse tänased kaks lühikest tähendamissõna peaksid huvi pakkuma iseäranis aaretejanulistele lugejatele. Ta õpetab, kuidas kõige kallimat varandust omandada ja endale kindlustada.
Me kõik ei himusta suuri aardeid. Paljud lepivad oma elus vaid hädavajalike andidega ning paljudel on lihtsalt oma kindlad soovid ja vajadused, mis meie elu rahuldavad, ning puudub iha kallimate aarete järele. Kuid rohkesti on kodanikke, kellele on tähtis koguda aardeid üha juurde, jõudes uute kõrgemate ja edukamate astmeteni. Ja on kodanikke, kellele on tähtis materiaalne kindlustatus.
Aeg-ajalt ilmuvad meil jutud võimalikust sõjaohust. Meid manitsetakse ennast aineliselt kindlustama. Et meil oleks piisavalt varutud toitu, jooki, kütust, rõivaid. Et me ei peaks kartma võimalikke rünnakuid, mis seaksid ohtu meie eluks tarviliku hankimise. Samas teame, et vaenlane püüab tabada meid kõige hellemast küljest, rünnata meie elu tugisambaid. Tänapäeva rünnakud sihiksid elektri- ja arvutisüsteemi, mis meie elu enneolematult mugavaks teevad, aga mille kahjustamine olukorda tugevalt halvab. Satub ohtu elu ja meie varandus.
Kraamimiste, kolimiste, remontide ajal avastame ikka, et oleme lasknud end aaretepakkujatel asjata meelitada ja soetanud kaupmeestelt vara, mis teatud hetkel hoopis tüli teeb. Kui puhkekski sõda, siis võib-olla tuleks meil oma puuriitade, toiduvarude, mõnusate majade juurest ise ära põgeneda. Kellele jäävad siis need kogutud varandused? Jäävad maha, need võetakse meilt ära, keegi röövib need enda tarbeks. Nii kaovad käest kaduvad aarded, mille siit ilmast lahkudes peame nagunii kord maha jätma.
Jeesuse tähendamissõna võib äratada küllalt küsimusi. Ja see on hea, kui meil on huvi küsida ning Pühalt Vaimult lisaselgitusi otsida. Kuid küllap Jeesus räägib nii palju, nagu vaja, ning teab, et meie küsimused võivad olla lõputud. Tähendamissõnades puuduks justkui misjonimeelsus. Tegelasteks olevad mehed ei kipu leitud varandust ehk taevariiki kellegagi jagama. Nad jagavad laiali ja kauplevad maha oma tühise vara ning varuvad taevariigi kui aarde või pärli iseendale. Kas siis ei peaks taevariiki kõikidele kuulutama? Kellele siis müüa see tühine vara, mis taevariigi koha meie elus endale võtab?
Jeesuse tähendamissõnad ei võrdu päris sõna-sõnalt meie igapäevase eluga. Ta ei õpeta meile, kuidas tegelikku äri ajada. Ta kasutab lihtsaid arusaadavaid näiteid, et selgitada meile tundmatut taevariiki. Taevariik jääb alati ainult võrreldavaks maiste nähtustega, me saame sellest rääkida vaid võrdumites. Nii on Jeesuse tähendamissõna ikkagi lõplik ega vaja pikka arutamist, vaid hoopis järgimist. Esmalt tuuakse eeskujuks mees, kes on põllust varanduse leidnud. Jeesuse ajal tunti õigust, et maatüki ostnud mehele kuulus kõik, mis selle maa peal ja maa sees leidus. Näiteks rentnikuna pidanuks ta loovutama vara peremehele. Kuid varandus vääris selle omandamist. See mees võis olla vaene või rikas, ta müüs ära oma väikese või uhke maja, oma väikese või arvuka loomakarja, oma kehva või viljaka põllumaa ning ostis selle maatüki, mis peitis väärt varandust.
Teises tähendamissõnas on meile eeskujuks kaupmees, kes mitte juhuslikult ei leia varandust, vaid aktiivselt otsib seda. Ta otsib ilusaid ja ehtsaid pärle, näeb otsimisega vaeva ja askeldab. Tal on võimekust selliseks kalliks tegevuseks. Kuid ta on valmis kõik teised hinnalised pärlid maha müüma, selleks et osta see üks kallis pärl. Tal ei ole millestki kahju selle üheainsa väärtusliku pärli nimel.
Need tegelased seab Jeesus meile eeskujuks. Sest meie tahame oma elu kindlustada ning oma aarderikkuse tagada. Tahame olla edukad, naabritest paremadki, oma jõukuses saavutada teistest kõrgemat taset. Selleks peame Jeesuse tähendamissõna selgeks õppima, peame tema lühikese võrdumi meelde jätma ja seda täitma, sest vaid nii täidame oma eesmärgi.
Muidugi peame tähele panema kõiki teisigi Jeesuse kõnesid. Sest ei piisa ainult ohverdamisest ega taevariigi enda kätte ostmisest. Jeesuse võrdum on lühike ja kirjeldab vaid ühte akti, mille võis ühe-kahe päevaga korda ajada. Taevariigis koha kindlustamiseks on vaja pidevalt töötada, teenida, ohverdada, armastada, ka müüa ning osta, majandadagi. Elada oma elu, seades üha prioriteediks taevariigi kehtestumise meie jaoks. Et meil taevariigi nimel poleks kunagi millestki kahju. Sest taevariigi vara endale soetades ja hoides ei saa meid ohustada sõjad, muutlikud ilmad ega vahetuvad valitsused. See varandus püsib meil alles, sest see on kadumatu aare.
Soovides olla edukad ja kavalad aaretekogujad, peame kuuletuma Jeesusele kui heale ülemusele, kes meile loob aulise koha tema kirkas taevariigis ja tagab meile aarete ning elu kadumatuse. Aamen.
Arvo Lasting,
Helme koguduse õpetaja