Kisenda Jeesuse armu poole!

Oli üks rikas inimene ja tal oli kombeks rõivastuda purpurisse ja peenlinasesse, pidutsedes päevast päeva rõõmsasti. Aga üks vaene, Laatsarus nimi, oli maas tema värava ees, täis paiseid, ja püüdis oma kõhtu täita leivaraasukestega, mis rikka laualt kukkusid. Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid. Siis sündis, et vaene suri, ja inglid kandsid ta Aabrahami sülle. Aga ka rikas suri ja maeti maha. Ja põrgus piineldes tõstis ta oma silmad üles ja nägi Aabrahami kaugelt ja Laatsarust tema süles. Ja ta hüüdis: „Isa Aabraham, halasta minu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt valu selles leegis!” Aga Aabraham ütles: „Laps, tuleta meelde, et sa oled oma hea põlve elus kätte saanud, ja nõndasamuti Laatsarus halva. Nüüd lohutatakse teda siin, sina aga tunned valu. Ja pealegi on meie ja teie vahele seatud suur kuristik, et need, kes tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie juurde.” Aga tema ütles: „Ma palun siis sind, isa, et sa saadaksid Laatsaruse mu isakotta, sest mul on viis venda, et ta hoiataks neid, et nemadki ei satuks siia piinapaika!” Kuid Aabraham ütles: „Neil on Mooses ja Prohvetid, kuulaku nad neid!” Ent tema ütles: „Ei sugugi, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde läheks, siis nad parandaksid meelt!” Aabraham aga ütles talle: „Kui nad ei kuula Moosest ja Prohveteid, ei neid veena siis ka see, kui keegi surnuist üles tõuseks!”

Luuka evangeelium 16:19–31

Tähendamissõna rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest tekitab hulgaliselt küsimusi.

Esiteks, mida tegi too rikas mees valesti, et sattus põrgu eeskotta, Hadesesse? Kas seda, et rõivastus purpurisse ja peenlinasesse ning pidutses päevast päeva rõõmsasti? Koguja (9:7) on ju ometi öelnud: „Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rahuliku südamega oma veini, sest Jumal on juba ammu su teod heaks kiitnud!“ Rikkus iseenesest pole ju mingi patt. Pealegi ütleb ka Jeesus: vaeseid on teie juures ju alati.

Või oli rikas mees süüdi selles, et ta ei andnud vaesele Laatsarusele korralikult süüa, ei hoolitsenud oma ligimese eest? Otseselt seda ju öeldud pole. Kui see aga niimoodi oli, siis küsiksin nagu kohkunud jüngrid Jeesuselt Matteuse evangeeliumis 19:25: „Kes siis küll võib pääseda?“ Sest kas oleme alati andnud raha või toitu kerjusele, kes on meilt seda palunud? Mina küll mitte. Kas peaksin arvestama samasuguse tulevikuga nagu tol rikkal mehel?

Järgmine küsimus on muidugi see: mida tegi vaene Laatsarus õigesti, et jõudis ilma pikemata Aabrahami sülle? Näib, et ta ei teinud midagi, oli lihtsalt vaene, haige ja abitu. Sõnapaar „oli maas“ on algkeeles tegelikult tähendusega „oli visatud“ ja seega jääb mulje, et teised inimesed viskasid vaese Laatsaruse rikka inimese ukse ette almusi paluma. Võib-olla kasutasid hoopis nemad Laatsarust ära ja seadsid rikka mehe probleemi ette?

Või oli asi ehk selles, et rikas mees oli uskmatu ja vaene Laatsarus usklik? Loost nende kahe peategelase usk kuidagi välja ei tule, ehkki jumalakartlik lugeja seda eeldada ju võib: põrgusse läheb ikkagi uskmatu ja taevasse usklik!

Tundub, et põhjus, miks Jeesus selle loo jutustab, peitub hoopis mujal. Jeesus ei taha kuulajaid manitseda rikkust põlgama ja vaesust armastama, vaid tahab neile teada anda, milline on võimalus õndsaks saada. Ja nimelt Jumala sõna kaudu!

Nagu iga kirikuõpetaja, mõtlen ka mina pidevalt, mida tuleks teha, et inimesed hakkaksid Jumalasse uskuma. Ja üpris tihti olen end tabanud mõttelt, et kui sünniks mingi ime, mida saaks üldiselt tõlgendada Jumala kõnetusena inimestele, siis hakkaksid paljud uskuma.

Näiteks kui keegi tuleks teispoolsusest tagasi ja annaks siin maailmas teada, kuidas seal asjad käivad. Umbes samamoodi nagu rikas mees kaalutleb: kui surnud Laatsarus, kes oli kogukonnas arvatavasti tuntud kerjus, läheks tagasi elavate juurde ja teataks, millise pöörde on rikka inimese ja Laatsaruse käekäik teispoolsuses võtnud, siis parandataks meelt ja hakataks elama õigesti.

Luterlasena aga tean, et Jumala sõna on kõige tähtsam. Sola scriptura! Kui inimene ei lepi sellega, et tema pääsemine Jumala viha alt toimub pühakirja lugemise ja õppimise läbi, siis tal Aabrahami sülle, igavesse ellu pääsu pole.

Ent üks asi on pühakirja lugemine ja õppimine, teine asi selle järgi tegemine. Jeesus ütleb Luuka 8:21: „Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.“ Kuid ega Jumala sõna järgi tegemine nii lihtne polegi. Kui inimene käsitleb pühakirja pelgalt tegutsemisjuhisena, siis võib ta muutuda kaasinimeste vastu karmiks ja hakata neile ainult Piibliga „lajatama“. Armastus kaob ära.

Meie „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ laul nr 285 ütleb: „Usk kindel lootus üksine / on Jeesu armu peale, / ei ainult armu teadmine, / vaid et sa armu poole / ka kõigest hingest kisendad / ja armule end põhjendad, / siis pääsed surmahädast.“ Niisiis võib pääsemise eeldus olla Jeesuse armus, mille poole tuleb lausa kõigest hingest kisendada.

Võib-olla oli meie kirjakoha rikka mehe viga selles, et oma eluajal oli ta liiga ükskõikne Jumala armu poole püüdlemisel. Sest loeme, et Hadeses hakkas ta seda tegema: ta hakkas Aabrahamilt paluma armastustegusid ja pakkus neid ka ise. Kuid oli juba hilja.

Vaene Laatsarus aga oli võib-olla lihtsalt too Jeesuse „kõige pisem vend“, kellest Jeesus kõneleb tähendamissõnas rahvaste kohtust Matteuse evangeeliumis (25). Või oli Laatsarus ingel, kelle Jumal saatis inimestele proovikiviks: tähendab ju heebrea nimi Eleazar, millest nimi Laatsarus arvatavasti tuleneb, „teda, keda Jumal aitab“.

Ärgem siis olgem ükskõiksed Jeesuse armu poole kisendamisel!

Mart Jaanson

Nõo koguduse õpetaja